Arengukava

Arengukava on strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ja kergesti mõistetav.

Arengukava koostamise etapid

I etapp

Leitakse vastus küsimusele, kas arengukava on vaja ja miks? Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eesmärk organisatsiooni tegevustele. Tähtis osa on organisatsiooni missiooni sõnastamisel. Missioon kirjeldab organisatsiooni eksisteerimise aluseid, aitab määratleda selle identiteeti ja sihtrühma. Missiooni sõnastamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: "Kes me oleme? Mille nimel? Kelle jaoks? Kus? Mida me teeme?" Missiooni sõnastus peab olema lühike, kirjutatud selges keeles, positiivne ja ligitõmbav, oleviku vormis ja kindlas kõneviisis. Näiteks Tartu Ülikooli arengukavas aastateks 2009–2015 on seatud Tartu Ülikooli missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja Eestis.

II etapp

Arengukava koostamiseks on vaja meeskonda, kes kõik töötaks ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Tagada tuleks protsessi juhtimine. Meeskonnas peaks olema protsessi üldjuht, juhtrühm, töörühmad vastavate võtmevaldkondadega tegelemiseks ning projektimeeskonnad. Teematöörühmade ülesanneteks on analüüsida, kaasata avalikkust, järjestada olulisuse järgi probleemid ning neist eesmärgid tuletada. Samuti koostada esmane tegevuskava, mida esitada juhtrühmale ja teistele teematöörühmadele. See tuleks läbi arutada ja siis esitada tegevuste loetelu.

III etapp

Visiooni ja eesmärkide kinnitus. Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ning milline on edu pikemas perspektiivis. Visioon peab esitama väljakutse ja panema inimesed pingutama oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks Tartu Ülikooli visioon on olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool ning Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus.

IV etapp

Selles etapis on oluline vaadata nii minevikus toimunud arengule kui ka võrrelda end teiste organisatsioonidega. Tihti tehakse arengukava koostamisel SWOT-analüüs (inglise keeles strength – tugevus, weakness – nõrkus, opportunity – võimalus, threat – oht). Selle tehnika eesmärgiks on organisatsiooni tugevuste kindlaksmääramine, et neile toetudes luua võimalusi tulevikuks valdkondades, milles organisatsioon tunneb end kindlalt, ja minimeerida nõrkusi, mis võivad anda alust ohtudele. Samuti peaks teadma, milliste ressurssidega on võimalik arvestada.

V etapp

Kuidas eesmärgid täidetakse? Oluline on, et eesmärgid oleksid teostatavad, tasakaalustatud, ratsionaalsed ning nende elluviimiseks oleks määratletud kindel ajavahemik. Eesmärkide täitmiseks tehakse üksikuid samme, mis aitaksid paremini ja kiiremini eesmärki saavutada. Mingite tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks jälgitakse SMART-valemit: S (specific) – konkreetne – kas ülesanded on selgelt määratletud? M (measurable) – mõõdetav – kas sihid on mõõdetavad? Tulemuskaart. A (achievable) – saavutatav – kas ülesandeis on täpselt sõnastatud kes, mis, millal ja kus? R (results) – tulemuslik/reaalne – kas vastava projektiga on võimalik saavutada igas ülesandes näidatud osaluse ja muutuste taset? Kas osalistele endile on selge, milliseid tulemusi soovitakse näha? T (timebound) – ajastatud – kas ülesannetes on täpselt kindlaks määratud ajaperiood, mille jooksul ülesanded täidetakse? Ilma eesmärkide määratlemise ja tegevuskavata puudub arengukaval mõte. Tuleks määrata eesmärkide täitmise eest vastutajad.

VI etapp

Koostatud arengukava tuleb kirja panna ja fikseerida kokkulepped. Komisjonid peavad arengukava üle vaatama ja oma hinnangu andma. Kui arengukava on vastu võetud, saab alustada selle elluviimist. Arengukava elluviimiseks palgatakse tegevjuht, ametnikud ja projektijuhid.

VII etapp

Kontroll. Arengukava vaadatakse igal aastal üle ja täiendatakse. Tegevuse jälgimise meetodid: tugevdada eesmärke, hinnata strateegiaid ja tegevuse efektiivsust. Vajadusel muuta strateegiaid ja/või tegevust. Tööd peab kontrollima, muidu eesmärke ei saavutata. Kui arengukavas esitatud eesmärkide saavutamiseks pole midagi tehtud, siis tuleks palgata uus tegevjuht.

Missiooni tähtsus arengukavas

Arengukava on põhjalikku analüüsi ja tulevikuplaane sisaldav dokument. Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja eesmärk organisatsiooni tegevustele. Kõige selgem peegeldus sellest jagatud arusaamast on missiooni ja visiooni sõnastuses. Et neid kahte koostada on vaja eelnevalt koguda ideid ja informatsiooni antud organisatsiooni taustast ning plaanidest.

Missioon on üks osa arengukava koostamisest. Missiooni eesmärgiks on kirjeldada organisatsiooni peamise eksisteerimise aluseid, oluline on määratleda selle identiteet ja sihtrühm. Organisatsiooni eesmärki ja tõlgendada seda mida tehakse teha, et täita organisatsiooni visioon.

Missiooni tuleks arendada koos organisatsioonis töötavate inimestega ning see peaks valmima läbi koostöö ja arutelu.

Koostamisel on oluline arvestada kõiki teemasse puutuvaid aspekte, nii väliseid kui ka sisemisi. Oluline on mõista, kellele on vastav tegevus suunatud ja kes on koostööpartnerid. Kui missioon koostatakse ühiselt, siis on see tulevikus liikmetele justkui motivatsiooniallikas, eesmärk, mille poole püüelda. Missioon peaks olemas realistlik, kuid samas inspireeriv, peaks olema tulevikku vaatav ja teistest erineva panev. Missiooni üks eesmärke on liita osalejaid nende tööga organisatsioonis.

Missiooni sõnastus

Peab olema lühike ja soovitatavalt mitte üle neljakümne sõna pikk (see on umbes kolm lauset). See võiks olla kirjutatud selges ja arusaadavas keeles, sõnastatud positiivselt ja ligitõmbavalt, lisaks on oluline kirjutada oleviku vormis ja kindas kõneviisis. oluline, et oleks märgitud n-ö siht – mida organisatsioon tahab teha ja kelle jaoks ehk miks ta eksisteerib, mida organisatsioon tahab saavutada teatud probleemi lahendamiseks, koosneb tavaliselt kahest osast: – tegusõna, mis näitab mingi seisundi muutmist (suurendada, vähendada jne) – probleem või seisund, mida tahetakse muuta (nt tervishoiu kättesaadavus jne). Kindlasti on vaja näidata tegevusala/tegevused – peamised vahendid eesmärgi saavutamiseks, teisisõnu mida teha, et eesmärgini jõuda.

Näiteks: "Keskkonnainspektsiooni missioon on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit."

Missiooni sõnastamisel on abiks järgmised küsimused

1. Kes me oleme? (juriidiline staatus – organisatsioon)
2. Mille nimel? (kõrgeimad eesmärgid ja muutused millele suunatud).
3. Kelle jaoks? (sihtrühmad ja nende huvid ning vajadused)
4. Kus? (geograafiline regioon, millele tegevus on suunatud)
5. Mida me teeme? (sihtrühmadele suunatud tegevuste piiritlemine)

Kohaliku omavalitsuse arengukava

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 järgi peab vallal või linnal olema arengukava, mis on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ja üldplaneering peavad olema omavahel seotud ega tohi olla vastuolus.

Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

Arengukava koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:

1) valla või linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla- või linnavalitsuse veebilehel.

Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla või linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

Arengukava on aluseks:

1) valla- või linnaeelarve koostamisel;

2) investeeringute kavandamisel ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisel, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisel, kapitalirendi kasutamisel ja võlakirjade emiteerimisel.

Kirjandus

• Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Autorid: Haljaste, K-L, Keskpaik, A, Noorkõiv R, Pirso A, Sepp V; Siseministeerium ja GEOMEDIA, Tartu-Tallinn, 2007.
• Käsiraamat "Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused". Autor: Rivo Noorkõiv, Tartu 2002.