Araabia kohvipuu

Araabia kohvipuu
	; Araabia kohvipuu viljad
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales;
Sugukond	Madaralised Rubiaceae;
Perekond	Kohvipuu Coffea;
Liik	Araabia kohvipuu;
Binaarne nimetus
	Coffea arabica; L.

Araabia kohvipuu (Coffea arabica) on madaraliste sugukonda kohvipuu perekonda kuuluv puittaimede liik.

Araabia kohvipuu viljadest valmistatakse araabika kohvi. Araabika kohvipuud peetakse vanimaks viljeldud kohvipuuliigiks – seda hakati kasvatama Araabia poolsaare edelaosas rohkem kui 1000 aastat tagasi. Legendi järgi avastasid taime 850. aasta paiku Etioopia kitsekarjused - üks neist märkas, et tema kitsed näksivad mingit tundmatut taime ja on pärast seda nii energilised, et ei taha magadagi. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul.^[1]

Välimus

Araabia kohvipuu kasvab metsikult 9–12 m kõrguseks. Lehed on ovaalsed, 6–12 cm pikad ja 4–8 cm laiad, tumerohelist värvi.

Puu õied on väikesed, valged, tugeva lõhnaga, 10–15 mm läbimõõduga. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Õitsemine kestab vaid paar päeva.

Puu viljaks on luuvili, mida sageli nimetatakse marjaks. Viljad on ovaalsed, umbes 1 cm pikkused ja 10–15 mm läbimõõduga. Viljad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad esialgu kollaseks, siis roosakaks ning lõpuks tumepunaseks. Vili sisaldab tavaliselt kaht seemet, mida kutsutaksegi kohviubadeks.

Kasvukoht

Araabia kohvipuu kannab kõige paremat vilja niiskes kliimas. Seda kasvatatakse tavaliselt 1300–1500 m kõrgusel, aga on ka istandusi merepinna kõrgusel ning ka 2800 m kõrgusel^[viide?]. Taim talub madalaid temperatuure, kuid mitte öökülma. Parim viljumistemperatuur jääb 20 °C ümbrusse^[viide?]. Erinevalt kongo kohvipuust kasvab araabia kohvipuu hästi ka varjus.

Kasvatamine

Araabia kohvipuu jõuab viljakandvasse ikka umbes seitsme aastaga. Kultivarid kasvavad vaid umbes 5 m kõrguseks ning neid lõigatakse tagasi 2 m kõrgusele, et kergendada saagi korjamist ning vältida liiga suurt saaki, mis kurnaks ja kahjustaks puud.

Viljade õigeaegne korje on väga oluline. Kuna kõik viljad ei valmi üheaegselt, kasutatakse tihti käsitsikorjet, et sekka ei satuks tooreid ega üliküpseid marju.

Sõltuvalt kliimast, konkreetsest puust jms saab ühelt araabia kohvipuult 0,5–5 kg kuivatatud kohviube.

Kilo röstitud kohvi valmistamiseks kulub ligikaudu 4400 araabika kohvi marja.^[1]

Täiuslikes kasvutingimustes, näiteks Jaava saarel, istutatakse puid igal aastaajal ning ka saaki annavad nad seega kogu aeg. Vähem ideaalsetes tingimustes, näiteks Brasiilia mõningates osades, korjatakse saaki ainult talviti.

Parimaks araabia kohvipuu kasvatuspiirkonnaks peetakse Colombiat^[viide?]. Indoneesias hakati araabia kohvipuud kasvatama 1699. aastal.

Kasutamine

Parimad gurmeekohvid on tavaliselt valmistatud kõige kvaliteetsematest mahedamaitselistest araabia kohvipuu viljadest.^[viide?]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Täna räägime kohvist". Arhiiv. 10. mai 2008. Vaadatud 30. juulil 2023.

Välislingid

Araabia kohvipuu andmebaasis eElurikkus
23. aprill 2024 kell 07:48, Priit Ennet, Araabia kohvipuu tekkis mõnisada tuhat aastat tagasi, ERR Novaator

[tana-raagi-1] 1,0 ^1,1 "Täna räägime kohvist". Arhiiv. 10. mai 2008. Vaadatud 30. juulil 2023.

[1]