Apetlon
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2023) |
| Apetlon | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 | |||||
Pindala: 82,2 km² (2018)[1]  | |||||
|
Elanikke: 1754 (1.01.2023) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 47° 45′ N, 16° 50′ E | |||||
 Asend Neusiedl am See ringkonnas | |||||
  | |||||
Apetlon ([ˈapɛtlon]) on turulinn (Marktgemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas. See asub Neusiedli järvest (saksa: Neusiedler See; ungari: Fertő tó) ida pool asuvas piirkonnas, mida nimetatakse Seewinkeliks (järvenurk).
Apetlon asub Neusiedler See-Seewinkeli rahvuspargis Neusiedli järve idakaldal. Linn ise asub 120 m kõrgusel merepinnast. Lähedalasuv ala 114 m kõrgusel merepinnast on Austria madalaim paik. Piirkonnale on iseloomulikud laialdased tasandikud ja sootaimestik, mille ümber on palju väikeseid soolajärvi. Lange Lacke (Pikk järv) on umbes neljakümnest läheduses asuvast järvest suurim.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kogukonda on kirjalikult esmamainitud 1318. aastal. 1867. aastal kaotati Austria keisririik ja loodi Austria-Ungari eraldi valitsustega Viinis ja Budapestis. 1898. aastast kasutati Budapesti madjarimeelse poliitika tõttu ungarikeelset külanime Bánfalu.
Pärast Esimest maailmasõda nimetati Burgenlandi Saint-Germaini rahulepingus ja Trianoni rahulepingus Westungarniks (Lääne-Ungari) ja anti 1919. aastal Austriale. 1921. aastast on linn Burgenlandi liidumaa osa. Apetlon on 1991. aastast turulinn. 2001. aasta detsembris kanti Neusiedlersee rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Majandus ja taristu
[muuda | muuda lähteteksti]
Apetlonis on põhitegevuseks veinitootmine. Linn on ümbritsetud viinamarjaistandustega. Turism on ka oluline. Iga aasta mais tulevad paljud ornitoloogid kõikjalt Euroopast haruldasi linde vaatama. Juba ammu enne rahvuspargi rajamist oli Lange Lacke (Pikk järv) oluline looduskaitseala. Lange Lacke on linna lähedal asuvast umbes neljakümnest soolajärvest suurim. Teaduslike andmete kogumine selle linnustiku kohta algas enam kui 100 aastat tagasi.
Kuldnokkade (Sturnus vulgaris) populatsioon ja viinamarjakasvatajad on vastuolus. Põllumeestel ja viinamarjaistanduste omanikel on põldudel gaasi (butaan) jõul töötavad kahurid ja täielikult programmeeritavad elektroonilised linnutõrjeseadmed, mis hirmutavad linde viinamarjade söömisest. Aga kasutatakse ka võrku, privaatseid veinihoovi valvureid, jahimehi ja lennukeid, et saagist võimalikult palju säästa.
Keel
[muuda | muuda lähteteksti]Apetlonerisch on saksa keele murre, milles on laene ungari keelest.