Anu Saluäär
Anu Saluäär (sünninimi Anu Vaher; alates 2011. aastast Anu Saluäär-Kall, tõlkijanimega Anu Saluäär; on kasutanud pseudonüümi Anna Ydberg; sündinud 16. septembril 1948) on eesti tõlkija ja toimetaja.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Anu Saluäär lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti filoloogia alal, lisaerialana skandinaavia keeled.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1972–1975 töötas Anu Saluäär kirjastuse Eesti Raamat korrektorina, 1975–1976 Eesti Teaduste Akadeemia kirjastusosakonna tehnilise toimetajana. Aastail 1976–2018 toimetaja ajakirjas Loomingu Raamatukogu, aastatel 2008–2013 peatoimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige 1992. aastast.
Tõlkijana on Anu Saluäär peamiselt tutvustanud Rootsi ilukirjandust, kuid on tõlkinud ka norra, taani ning vähemal määral saksa, soome ja vene keelest.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema emapoolne vanaisa oli luteri vaimulik, Keila kirikuõpetaja Ado Köögardal, kelle päevaraamatud ta on trükis avaldanud Harjumaa Muuseumi väljaandeina: 1944 (2019), 1945 (2020) ja 1949 (2022).
Tütred: keeletoimetaja Hille Saluäär ja arheoloog Ulla Kadakas.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia (Skandinaavia kirjanduse eestindamine)
- 1991 Eesti Kirjanike Liidu tõlkepreemia
- 1997 Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[1]
- 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Vilhelm Mobergi "Sisserändajad")
- 2006 Rootsi Vilhelm Mobergi Seltsi auhind
- 2006 Rootsi Põhjatähe ordeni esimene klass
- 2017 Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Rändamisest ja väljarändamisest", reisikiri Põhja-Ameerikast, Loomingu Raamatukogu 2007, nr 28/29
- "Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008", Eesti Keele Sihtasutus 2008, ISBN 9789985792308
- "Lähedased rannad. Kirjutisi 2008–2018". Eesti Keele Sihtasutus 2018, ISBN 9789949604647
Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]Tõlkeid rootsi keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Bo Balderson
- "Minister ja surm" (1994)
- "Parteijuht lahkub surma läbi" (1995)
- Frans G. Bengtsson
- "Orm Punane" (1997)
- "Pikkade juustega Merovingid" (2003)
- Hjalmar Bergman
- "Juhataja proua Ingeborg" (1994)
- "Vanaema ja Issand Jumal" (1994)
- Ingmar Bergman
- "Stseenid ühest abielust" (1978)
- "Saraband" (2004)
- "Puumaaling" (2018)
- Bo Carpelan
- "Varjukõnd" (1990)
- Stig Claesson
- "Kes armastab Yngve Frejd" (1980)
- Sven Danell
- "Kuldrannake" (1999)
- Per Olov Enquist
- "Ihuarsti visiit" (2004)
- Per Agne Erkelius
- "Päevapiltnik" (1993)
- "Unistus Johannesest" (1994)
- Lennart Frick
- "Ähvardus. Viga. Avastus" (1989)
- "Gutalaste saaga" (2002)
- Verner von Heidenstam
- "Rootslased ja nende valitsejad" (I ja II osa, 2015)
- Lena Jackson
- "Päikeseratta all" (2003)
- Bengt Jangfeldt
- "Mäng elu peale. Vladimir Majakovski ja tema lähikond" (2011)
- P. C. Jersild
- "Elus hing" (1990)
- Theodor Kallifatides
- "Armastus" (1981)
- "Veel üks elu" (2018)
- "Taplus Trooja pärast" (2021)
- Andres Küng
- "Tuule lapsed" (katkendeid, 1990)
- Käbi Laretei
- "Peotäis mulda, lapike maad" (1989)
- "Keerised ja jäljed" (1997)
- "Vihmapiisad ja kuupaiste" (2002)
- "Otsekui tõlkes" (2005)
- "Kuhu kadus kõik see armastus?" (2008)
- "Ludus tonalis. Kirg" (2010)
- Torgny Lindgren
- "Doré Piibel" (2009)
- "Mälestused" (2011)
- Ulla-Lena Lundberg
- "Siber. Tiivuline autoportree" (2013)
- Carin Mannheimer
- "Viimasel minutil" (2014)
- Liza Marklund
- "Pommuudis" (2001)
- Vilhelm Moberg
- "Mehenaine" (1986)
- "Sulle antud elupäevad" (1988)
- "Väljarändajad" (2002)
- "Sisserändajad" (2005)
- "Asunikud" (2007)
- "Viimane kiri Rootsi" (2009)
- Carl Mothander
- "Parunid, eestlased ja enamlased" (1997)
- "Rootsi kuninga valge laev" (2011)
- "Kulinaarsed vested" (2014)
- Hjalmar Söderberg
- "Eksikäigud" (1990)
- "Tõsine mäng" (1990)
- "Lookesed" (2012)
- Maarja Talgre
- "Leo – vastupanu surmani" (1992)
- "Leo tütar" (2004)
- Harry Winter
- "Operatsioon Narva" (1996)
- Alf Henrikson
- "Saatuse sõrmed. Ajalooline mõttemäng" (2015)
- Albert Engström
- "Anders Zorni elu" (2017)
- "Moskoviidid" (2020)
- LENA EINHORN
- "Siri" (2013)
- AGNETA PLEIJEL "Kaksikportree" (2021)
Tõlkeid norra keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Jostein Gaarder
- "Mängukaartide saladus" (2000)
- Ellinor Rafaelsen
- "Öö New Yorgis" (1995)
- Liv Ullmann
- "Muutumine" (1986)
Tõlkeid taani keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Christian Andersen
- "Peer Õnneseen" (2005)
- Saxo Grammaticus
- "Taanlaste vägiteod" (katkendeid, 2000)
- Villy Sørensen
- "Ragnarok" (1998)
Tõlkeid saksa keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Gerd Treffer
- "François I. Valitseja ning metseen" (koos Ellinor Vaheriga; 1996).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Anu Saluäär |
- Kätlin Kaldmaa: Anu Saluääre juubeliteos pühendatud tulevikule, Eesti Päevaleht, 26. september 2008
- Anu Saluäär: Vampiiride videvik, inimeste loojak, Eesti Päevaleht, 12. august 2010