Antananarivo provints

Antananarivo provintsi asend Madagaskaril

Antananarivo provints (ametlikult Antananarivo autonoomne provints, prantsuse province autonome d'Antananarivo) on Madagaskari 1. järgu haldusüksus, üks 6 provintsist. Oktoobris 2009 Antananarivo provints ja teised provintsid kaovad ning 1. järgu haldusüksusteks saavad piirkonnad.

Antananarivo provints piirneb kõigi teiste provintsidega, välja arvatud Antsiranana provints: põhjas Mahajanga provintsiga, idas Toamasina provintsiga, lõunas Fianarantsoa provintsiga ja läänes Toliara provintsiga. Antananarivo provints on Madagaskari ainus provints, millel puudub merepiir.

Nimi

Kuni 1975. aastani nimetati Antananarivot Tananariveks ja Antananarivo provintsi Tananarive provintsiks. Kõnekeeles nimetatakse linna Tanaks ja see nimi käib mõnikord ka provintsi kohta.

Pindala

Antananarivo provintsi pindala on 55 283 km² või 58 283 km² või 58 697 km². See on umbes kümnendik Madagaskari saare pindalast. Madagaskari kuue provintsi seas on Antananarivo provintsist väiksem ainult Antsiranana provints.

Loodus

Provints hõlmab osa Madagaskari kõrgplatoost. Selle osa Antananarivo platoo asub 1200–1500 m kõrgusel merepinnast. Idaosa on lainjas, loodeosa on enam-vähem tasane. Provintsi lõunapiiri moodustab Ankaratra mäemassiiv koos seda ümbritseva vulkaanilise piirkonnaga.

Kliima on troopiline, kuid seda mahendab kõrgus. Aasta keskmine temperatuur on 27 °C. Talveöödel võib temperatuur läheneda 0 °C-le (näiteks Antsirabes), kuid keskpäeval tõusta sageli 25 °C-ni. Märtsist novembrini on kliima kuum ja vihmane. Aasta keskmine sademete hulk on 1357 mm. Kõige rohkem sajab Faratsiho piirkonnas (umbes 2000 mm aastas).

Üks provintsi tähtsamaid piirkondi on ümber Antananarivo laiuv Betsimitsatra tasandik, mille pindala on 300 km². Seda niisutab Ikopa jõgi. Tegu on Madagaskari ühe viljakama alaga.

Rahvastik

Provintsi elanike arv umbes 4,5 miljonit (suurima elanike arvuga provints). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 4 580 788. Rahvastikutihedus on 78,6 in/km².

Tähtsamad asulad on riigi pealinn ja provintsi keskus Antananarivo, kus elab umbes 1,5 miljonit inimest, ja Antsirabe.

Antananarivo ümbruse platoodel elavad põhiliselt merinad. Nende ajaloolised juured on selles provintsis ning seal asuvad ka nende pühapaigad, sealhulgas Ambohidrabiby ja Ambohimanga pealinnast põhja pool.

Antananarivo on väga kosmopoliitne linn, kus on suured hiina, euroopa ja india-pakistani kogukonnad (karanad).

Haldus

Provintsi keskus on Madagaskari pealinn Antananarivo.

Provintsi president (Président de la Délégation Spéciale) on Emile Rakotomalala.

Provints jaguneb neljaks piirkonnaks:

Piirkond	Keskus	Elanike arv	Pindala (km²)
Analamanga	Antananarivo	2 811 500	16 911
Vakinankaratra	Antsirabe	1 589 800	16 599
Bongolava	Tsiroanomandidy	326 600	16 688
Itasy	Miarinarivo	643 000	6993

Antananarivo provintsi maakonnad

Provints jaguneb 19 maakonnaks:

1. Ambatolampy maakond 2. Ambohidratrimo maakond 3. Andramasina maakond 4. Anjozorobe maakond 5. Ankazobe maakond 6. Antananarivo-Atsimondrano maakond 7. Antananarivo-Avaradrano maakond 8. Antananarivo-Renivohitra maakond 9. Antanifotsy maakond 10. Antsirabe maamaakond

11. Antsirabe linnamaakond 12. Arivonimamo maakond 13. Betafo maakond 14. Faratsiho maakond 15. Fenoarivobe maakond 16. Manjakandriana maakond 17. Miarinarivo maakond 18. Soavinandriana maakond 19. Tsiroanomandidy maakond

Provintsis kehtib Ida-Aafrika aeg.

Majandus

Riisipõllud Antananarivo lähedal

Kõik Madagaskari põhilised ettevõtted paiknevad Antananarivos.

Väljaspool pealinna on põhilisteks elatusallikateks maaviljelus (kasvatatakse riisi ja juurvilja) ning loomakasvatus (kasvatatakse seebusid ja parte).

Kasvab [turism]]i tähtsus.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Imerina

Provintsi põhiline etniline rühm on merinad. Nende päritolu ei ole täpselt teada, igatahes on neis malai-indoneesia ja melaneesia elemente.

Provintsi piirid määrati kindlaks 9. novembril 1946, järgides laias laastus kuningas Andrianampoinimerina (19. sajand) aegse Imerina riigi piire. Andrianampoinimerina oli esimene valitseja, kellel õnnestus merinad ühendada, jätkates 15. sajandi kuninga Ralambo alustatut.

Andrianampoinimerina järglased jätkasid Suurbritannia abiga riigi laiendamist, rajades lõpuks Madagaskari kuningriigi, mille südame moodustas praegune Antananarivo provints. Prantsusmaa annekteeris selle riigi oma asumaana 6. augustil 1896.

Kultuur

Antananarivo provintsis on väga palju suure ajaloolise ja arheoloogilise tähtsusega kohti, sealhulgas Alasora ja Avaradrano Antananarivo lähedal.

Üks merinade riigi tähtsamaid mälestisi on Betsimitatatra tasandiku niisutussüsteem, mida hakati rajama 17. sajandil ja viidi lõpule 19. sajandil.

Vaata ka

• Antananarivo peapiiskopkond
• Merinad

Välislingid

• Provintsivalitsuse koduleht

Artiklis on kasutatud saksa, inglise, prantsuse, itaalia, norra ja poola vikipeedia artikli sisu seisuga 26.09.2008.