Anrepi lõvi
Anrepi lõvi on Viljandi vallas Kärstna mõisa kalmistul asuv mälestusmärk, mis on püstitatud Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morągis Poolas) hukkunud kindralleitnandi Heinrich Reinhold von Anrepi (1760–1807) mälestuseks. 1844. aastal valminud mälestusmärk koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.
Mälestusmärgi lasi paigaldada Heinrich Reinhold von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (1796–1860).[1] Kindralleitnandi enese põrm toodi kodukohta ning maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette.[2]
Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla.[1]
Kui Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seoses korraldati Muinsuskaitseameti eestvõttel Eesti saja aarde valimine,[3] tuli Kärstnas asuv Anrepi lõvi rahvahääletusel neljandale kohale.[4]
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Anrepi lõvi asub Viljandi vallas Kärstna mõisa keskusest poolteist kilomeetrit läänes Kärstna kabelimäel oleval Kärstna mõisa kalmistul ja selle geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 33″ N, 25° 47′ 4″ E.
Mälestusmärgi taga asub varem rajatud Anrepite suguvõsa kabel. Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitis taastati 2010–2013.[5]
Kuju
[muuda | muuda lähteteksti]
Selle magava lõvi kuju (saksa keeles Schlafender Löwe) autor on saksa skulptor Christian Daniel Rauch, keda abistas nähtavasti tema õpilane Theodor Kalide.[viide?] Vastav valuvorm loodi 1820. aastatel. Esimene lõviskulptuur valati keiserlikus valukojas (saksa Königlich Preußische Eisengießerei) Gliwices, hilisemad koopiad (ka Anrepi lõvi) sama valukoja Berliini tehases. Esimene eksemplar sai osaks Preisi sõjaväelase Gerhard von Scharnhorsti hauamonumendist Berliinis,[6] mille valmistamise tellis Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III. Samasuguseid lõvikujusid leidub veel Münsteris (1832)[7], Lübeckis (1840)[8], Dortmundis (1869)[9] ja mujal.
Lisaks magava lõvi kujule on tuntud ka ärkvel lõvi skulptuur (saksa Wachender Löwe) samadelt autoritelt,[10] mille koopiaid leidub Saksamaal ja Poolas.
Käpa lõhkumine
[muuda | muuda lähteteksti]
2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäpp. Käpa puudumist märkas Kärstna Kooli direktor Anu Roht, kui ta tegi Viljandi eakatele ekskursiooni. Tarvastu vallavanem Alar Karu pani ajalehe Sakala kaudu vandaalile ette käpp tagasi tuua, kuid seda ei juhtunud.[11]
Käpa taastas skulptor Paul Uibopuu. Ta modelleeris selle savist ja tegi kipsist mudeli. Taastamine kestis plaanitust kauem, sest selgus, et muldvormiga on seda keeruline valada. Lõpuks valati käpp kolmes osas ning skulptor keevitas ja liimis selle kokku. Valmis käpa keevitas ta selle eelkäijast jäänud neetliite külge ja lõpuks värvis käpa üle.[12]
Esialgne taastamise tähtaeg oli jaanipäev, kuid lõpuks valmis lõvi 23. oktoobril 2007. Taastamise maksumus suurenes plaani ümbertegemise tõttu ja lõplikuks kuluks kujunes 15 tuhat krooni ehk ligi 1000 eurot.[13]
Uuesti kaotas Anrepi lõvi käpa 2024. aasta jaanipäeva paiku. Küljest murdunud või murtud käpp leiti kuju lähedalt maapinnalt.[14]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Anrepi lõvi kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Anrepi lõvist Tarvastu valla kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 5. veebruaril 2014.
- ↑ "Eesti sada aaret leitud" Maaleht, 4. september 2015
- ↑ Hääletustulemused eesti100aaret.ee
- ↑ "Kuulus lõvi ei pea enam rusuhunniku kõrval tukkuma" Sakala, 3. november 2013
- ↑ Scharnhorst grave Wikimedia Commons
- ↑ Heinrich Wilhelm von Horni hauamonument Münsteris (pilt)
- ↑ Holstentor lions Wikimedia Commons
- ↑ Löwendenkmal (Dortmund) saksakeelne Vikipeedia
- ↑ Christian Daniel Rauch kunst-luebeck.de
- ↑ "Varas viis lõvikujult jala" Sakala, 26. mai 2006
- ↑ Jüri E. Kukk "Kärstna lõvikuju saab sügiseks uue käpa" Sakala, 4. juuli 2007
- ↑ Aivar Aotäht "Kärstna lõvikuju sai käpa jälle tagasi" Sakala, 26. oktoober 2007
- ↑ "Jaaniajal kaotas Anrepi lõvi käpa" Sakala, 24. juuni 2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anrepi lõvi |
Anrepi lõvi kohta
- Anrepi lõvi kultuurimälestiste riiklikus registris
- Anrepi lõvist Geopeituse kodulehel
- Skulptuur "Anrepi lõvi" Kärstna mõisa kalmistul Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu
- Skulptuur "Anrepi lõvi" Kärstna mõisa kalmistul kunsti fotokogus. Muinsuskaitseameti fotokogu
Mohrungeni lahingu kohta
