Anhalt-Aschersleben
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Anhalt-Ascherslebeni vürstkond oli territoorium Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1252–1315. See loodi, kui Anhalti vürstkond jagati aastal 1252 Heinrich I poegade vahel Anhalt-Ascherslebeni, Anhalt-Bernburgi ja Anhalt-Zerbsti vürstkondadeks.
Heinrich II Paks, Heinrich I vanim poeg, oli oma isa kaasvalitseja aastast 1244. Seoses jagunemisega valis ta Anhalti põlisvaldused Harzi mägedest põhja pool ümber Askania residentsi Ascherslebeni (Ascharia), millele ta aastal 1266 linnaõigused andis.
Kui Heinrichi pojapoeg Otto II aastal 1315 ilma meessoost pärijateta suri, läks vürstkond – sealhulgas pealinn Aschersleben – läänina tema nõole ja võlausaldajale Halberstadti piiskopile Albrechtile. Kuigi Anhalt-Bernburgi vürst Bernhard II aasta hiljem Halberstadti feodaalset ülimuslikkust tunnistas, oli Aschersleben mitme konflikti põhjus tema järglaste ja Halberstadti piiskoppide vahel. Sellest hoolimata jäi see osaks piiskopkonnast, mis aastal 1648 ilmalikustati Halberstadti vürstkonnaks, ja selle suveräänne omand, sealhulgas õigused Anhalt-Ascherslebenile, anti Brandenburg-Preisimaale.
Anhalt-Ascherslebeni vürstid, 1252–1315
[muuda | muuda lähteteksti]- 1252–1266 Heinrich II
- 1266–1304 Otto I
- 1266–1283 Heinrich III, vend ja kaasvalitseja
- 1304–1315 Otto II