Mine sisu juurde

Andres Andresen

Allikas: Vikipeedia
Andres Andresen (2018)

Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on riikluse ajalugu, institutsioonide ja õiguse ajalugu, kirikuajalugu, ajalookirjutuse ajalugu, eesti ja baltisaksa mõttelugu.

Olulisemad kirjatööd

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu 2001
  • Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. Tartu 2004
  • Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Anti Selart, Birgit Kibal, Andres Andresen, Ago Pajur. Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006
  • Eestimaa kirikukorraldus 1710–1832. Riigivõimu mõju institutsioonidele ja õigusele. Tartu 2008
  • Johan Kõpp. Vaimu valgusel. Eesti mõttelugu 87. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2009
  • Andres Andresen, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Mart Laar, Mati Laur, Lea Leppik, Aadu Must, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg, Sulev Vahtre. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010
  • Ecclesiastical Administration of Justice in the Baltic Region of the Russian Empire during the Early State Modernization: The Case of the Province Estland. — Justiz und Justizverfassung. Siebter Rechtshistorikertag im Ostseeraum, Schleswig-Holstein, 3.–5. Mai 2012. Peter Lang Verlag 2013. Pp. 1–21
  • "Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus." Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika. — Ajalooline Ajakiri 2013, 1 (143). Lk 29–54. [1]
  • Der Systemwechsel in der Kirchenleitung Estlands nach 1710 und seine Bedeutung für ein Paradigma der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. — Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 23. Köln, Weimar, Wien 2014. Lk 87–117 [2]
  • Villem Reimani ajalookirjutuse tähendus.Villem Reiman. Eesti ajalugu. Eesti mõttelugu 117. Tartu 2014. Lk 155–166
  • Kas vajame rahvuslikku ajalooteadust?: Villem Reimani kultuurilooline sõnum. — Akadeemia 2016, 5. Lk 755–763. [3]
  • Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam-Jürjo, Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen, Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu. Tallinn 2017
  • Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline, Lea Altnurme. Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu 2018
  • Hernhuutlik usuliikumine – kas vennastekogudus või vennastekogu(d)? — Keel ja Kirjandus 2018, 3. Lk 217–228. [4]
  • Nigol Andresen. Eluteater. Eesti mõttelugu 143. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2018
  • Õigusliku järjepidevuse küsimusest Eestimaal asehalduskorra ajal kapitulatsioonide ja Uusikaupunki rahulepingu taustal. — Uutmoodi ja paremini! Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Rahvusarhiivi Toimetised = Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2 (33). 2018. Lk 89−105 [5]
  • Rudolf Kallas. Tunnistus Õnnistegijast. Eesti mõttelugu 165. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2022
  • Rudolf Kallas. Armulaud. Eesti mõttelugu 166. Koostaja ja saatesõna autor Andres Andresen. Tartu 2022
  • Schirreni-Wittrami ajaloomüüt ja õigusliku järjepidevuse katkestus Eestimaal. — Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. Koostanud Marten Seppel ja Madis Maasing. Tallinn 2023. Lk 164–186. Artikli tekst on allalaetav TLÜ kirjastuse kodulehelt: [6]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]