Andrei Kuzitškin

Andrei Kuzitškin (sündinud 1. aprillil 1959 Tomskis) on Vene poliitik ja riigitegelane, alates 2014. aastast poliitiline pagulane Eestis.

Hariduskäik

• 1981 – lõpetas Tomski Riikliku Ülikooli bioloogina;
• 1997 – lõpetas Tomski Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete alal;
• 1998 – täiendas end Rootsis Fojo Meediainstituudis.

Ametikohad

• 1981–1994 teaduslik töötaja Siberi botaanikaaias ja Seedri Instituudis;
• 1994–1996 partei Venemaa Demokraatlik Valik aparaaditöötaja;
• 1996. aastast töötas Tomski oblasti administratsioonis, kuuludes Tomski kuberneri Viktor Kressi lähikonda;
• 2003–2006 oli Tomski oblasti administratsiooni informatsioonipoliitika valitsuse asejuht ja juhtis ühiskonnaga sidepidamise komiteed;
• 2006–2012 oli Tomski oblasti administratsiooni valitsuse liige, kultuurivalitsuse ülem;
• 2012 oli Tomski äriinstituudi kaunite kunstide kateedri juhataja;
• 2012–2014 oli Tomski Riikliku Juhtimissüsteemide ja Raadioelektroonika Ülikooli innovatsioonitehnoloogiate teaduskonna õppejõud.

Kuzitškini karjäär pöördus langusele pärast skandaali krišnaiitide püha raamatu "Bhagavadgītā nii nagu see on" tõlke väljaandmist Tomskis. Kuzitškin oli tuntud kui õigeusklik aktivist, kes sai 2008. aastal patriarh Aleksius II käest aukirja ning samas vastutas ta Tomski oblasti administratsioonis ka religioossete ühenduste eest. Oma ametiülesannete tõttu omas ta sidemeid kõigi religioossete kogukondadega Tomski oblastis. Konservatiivsed õigeusu kirikutegelased ründasid korduvalt Kuzitškinit tema tolerantse suhtumise pärast teistesse konfessioonidesse Tomskis. 2011. aastal teatas FSB, et Tomskis välja antud krišnaiitide püha raamat "Bhagavadgītā nii nagu see on" levitab ekstremismi, seda seisukohta asusid toetama ka kohalikud õigeusu kirikujuhid. Küsimuse selgitamiseks viidi Kuzitškini juhtimisel Tomski ülikoolis läbi konverents, mis pidi tutvustama krišnaiitide püha raamatu "Bhagavadgītā nii nagu see on" sisu. FSB-poolne krišnaiitide tagakiusamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, India parlament peatas töö protestimaks jumal Krišna solvamise vastu. Kuzitškin kõrvaldati töölt Tomski oblastivalitsuses ja tema vastu algatati kriminaalasi.

Poliitiline karjäär

Kuzitškin kuulus 1993. aastast parteisse Venemaa Demokraatlik Valik, 1998. aastal liitus parteiga Paremjõudude Liit ning oli partei häälekandja Paremkallas toimetaja. 2014. aasta kevadel palus Kuzitškin Eestis poliitilist varjupaika Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse poolse süstemaatilise tagakiusamise pärast. Eesti Vabariik andis talle rahvusvahelise varjupaiga augustis 2014. 10. veebruaril 2023 andis Kaja Kallase valitsus talle Eesti kodakondsuse.

Isiklikku

Aastatel 1986–1994 oli A. Kuzitškin näitleja Tomski Teadlaste Maja rahvateatris ja teatris Intiim. Ta valdab lisaks vene keelele inglise, hispaania ja eesti keelt. Abielus, kaks last.