Andreas von Antropoff
Andreas von Antropoff (16. august (vkj 4. august) 1878 Tallinn – 2. juuni 1956 Bonn) oli Eestimaa päritolu saksa keemik.
Ta oli Metsamõisa ja Üksnurme mõisniku Roman von Antropoffi ja viimase abikaasa Sophie Kochi poeg.
Lõpetas 1896. aastal Tallinna Reaalkooli, õppis Riias, Heidelbergis ja Londonis keemiat (Dr. phil. nat. 1907, Heidelberg; mag. chem. 1911 Peterburi), oli 1908–1915 Riia polütehnikumi assistent ja dotsent. 1915. aastal evakueeriti ta seoses Esimese maailmasõjaga Peterburisse, oli 1916–1917 poliitilistel põhjustel arreteeritud. Astus 1917. aastal Eesti 3. jalaväepolku, oli 1918. aastal Venemaal vangis, vabanes pärast Bresti rahu sõlmimist, 1918. aasta märtsis[1].
Pärast koostöö nurjumist eestlastega läks samal aastal Saksamaale, sai Karlsruhe tehnikaülikooli eradotsendiks. Osales Badeni rünnakpataljoni vabatahtlikuna Saksamaa sisevõitlustes. 1925–1945 oli Antropoff Bonni ülikooli füüsikalise keemia professor.
Andreas von Antropoff oli alates 11. detsembrist 1926 abielus Erika Germanniga.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti] Andreas von Antropoff (1878–1956) |
Roman von Antropoff (1836–1926) |
Alexander von Antropoff (1801–1863) |
Aleksandr Antropov |
Margaretha Elisabeth von Lanting (1776–1829) | |||
Emilie Berens von Rautenfeld (1805–1849) |
Heinrich Berens von Rautenfeld (suri 1867) | ||
Charlotta von Baranoff | |||
Sophie Koch (1847–1922) | Andreas Christian Koch | ... | |
... | |||
Molly von Glehn (1809–1871) |
Peter Gottlieb von Glehn (1751–1823) | ||
Margarethe Elisabeth Clayhills (1776–1843) |
Artikkel
[muuda | muuda lähteteksti]- Elamusi Peterburis ja Eestis aastatel 1917/1918 päeviku põhjal. Akadeemia, 2002, nr. 8, lk. 1606–1656.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid., Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918