Andreas Palmroth
Andreas Palmroth (ka Andreas Palmroot; surnud 15. detsember (vkj 4. detsember) 1725 Uppsalas) oli Eestis tegutsenud rootsi filosoof, Tartu Ülikooli rektor.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Andreas Palmroth oli rootslane.[1]
Õppis Uppsala Ülikoolis, kaitses seal filosoofiamagistri kraadi. Oli 1701 lühikest aega Uppsala Ülikooli filosoofia erakorraline professor, 1701–1710 Academia Gustavo-Carolina praktilise filosoofia (moraali, poliitika, esteetika) professor, ühtlasi 1704 kevadsemestril AGC rektor. Sattus 1710 Pärnus Vene vägede kätte, pärast vangist vabanemist elas 5 aastat Pärnus, seejärel oli 2 aastat koduõpetaja Riias. 1721 pääses Rootsi, oli 1724 Uppsala Ülikooli raamatukogu juhataja.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Libanii Sophistae epistolae 154 selectae a Lacapeno, hactenus ανεχδοται, ex Cod. Mscto. Rolambiano, a Laurento Normanno
- Graecar. Litt. Prof., communicatio, latine verse (1691)
- Dissertatio philosophiae de genio Socratis (1706)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- TÜ ajalugu I, 107, 134, 187, 271
- Recke-Napiersky III, 359
- Inno, K. Tartu University in Estonia during the Swedesh Rule (1632–1719). Stockholm, 1972, 96–97
- Sainio, M. A. Dissertationen und Orationen der Universität Dorpat 1632–1656. Stockholm, 1978
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
| Eelnev Daniel Sarcovius (1703–1704) |
Academia Gustavo-Carolina rektor (Pärnus) 1704 |
Järgnev Erik Fahlenius (1704–1705) |
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.