Anders Lindkvist
Anders Lindkvist (kuni 1936 Lindquist, ka Linquist; 19. detsember 1894 Vormsi – 3. juuli 1941 Tallinn) oli rannarootslasest Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik, viimane auaste major.
Sündis Vormsis rannarootslasest talurentniku pojana (isa nimi Lars). Teenis tsaariarmees ja sai lipniku auastme aastal 1916.[1]
Sõjaväelasena oli Eesti riigi teenistuses aastail 1918–1940.[1]
Osales lipniku auastmes Eesti Vabadussõjas. Vabadussõja lõpus, 1920. aasta alguses teenis Soomusrongide Diviisi tagavara pataljonis. Ülendati 26. veebruaril 1920 väljateenitud aja eest lipnikust alamleitnandiks vanusega 14. veebruarist 1917 ning juba 29. veebruaril 1920 (seega kõigest kolme päeva pärast) jällegi väljateenitud aja eest alamleitnandist leitnandiks vanusega 14. juunist 1917. Ülendamiskäskudes oli kasutusel nimekuju "LINDQUIST".
Teenis Kalevi pataljonis ja 10. üksikus jalaväepataljonis kompaniiülemana.[1]
1940. aastal oli Kaitseliidu Lääne maleva viimane pealik kuni selle likvideerimiseni.
Represseerimine ja surm
[muuda | muuda lähteteksti]Represseeriti Nõukogude Liidu võimude poolt. Lindkvisti arreteeris territoriaalkorpuse eriosakond 19. aprillil 1941 Tallinnas, Kreuksi 6a–6.[1] Pribovo NKVD vägede sõjatribunal mõistis ta oma otsusega 2. juunil 1941 surma Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58-6, § 58-9, § 58-11 alusel, surmaotsus viidi täide 3. juulil 1941 Tallinnas.