An-Nuşrah' Rinne

An-Nuşrah' Rinne (euroopas on levinud nimi al-Nusra või Jabhat al-Nusra; on ka nimevorm Djabahat an-Nusra; araabia keeles جبهة النصرة لأهل الشام Jabhat an-Nuşrah li-Ahl ash-Shām; "Toetusrinne Suur-Süüria rahvale" või "Abistav sõjarinne") oli Süürias ja Liibanonis tegutsev Al-Qaida haru.

Jabhat al-Nusra lipp

Iraagis tegutsev Al-Qaida, tollase nimega Iraagi Islamiriik, moodustas Jabhat an-Nusra 2011. aasta lõpus. Al-Qaida salafi suunaga terrorirühmitus an-Nusra Süüria rinne avati 2011. aasta teisel poolel. Avalikkuse ette ilmusid nad 2012. aasta jaanuaris videoläkitusega.

Organisatsioon an-Nusra ühendas Süüria ja Liibanoni sunni pühasõdalasi, kes lähtusid salafide džihaadi põhimõtetest. Rühmituse liider oli Abu Mohammed al-Jawlani ja neil arvatati olevat 15 000–20 000 võitlejat. An-Nusra oli ISi kõrval teine kõige võimekam salafide organisatsioon Süürias. An-Nusra oli mässuliste poolel võitlevatest üksustest kõige sõjakam ja tugevam ning on avalikult teatanud oma allumisest Al-Qaida juhtkonnale.

2016. aastal lõi organisatsioon Al-Qā‘idahst lahku – uueks nimeks võeti Jabhat Fatḥ ash-Shām ning 28. jaanuaril 2017 ühineti mitme teise rühmitusega, et moodustada sunniitlik relvarühmitus Hayʼat Taḥrīr aš-Šām (HTS).

Ideoloogia

An-Nusra võitlejate lõppeesmärkis peeti islami(stliku) kalifaadi kehtestamine. Ideoloogiliselt polnud erinevatel salafistlikel gruppidel Süürias suurt vahet, kuid sageli olid nad omavahel vaenujalal. An-Nusra esmaseks eesmärgiks oli president Assadi režiimi kukutamine ning šarial põhineva teokraatliku riigi kehtestamine Süürias, kus oleksid keelatud alkohol, tubakas, kino ning televisioon alluks rangele moraalsele kontrollile. See tähendaks vaimset (mitte sisulist) tagasipöördumist keskaega, kus ühiskond alluks šaria seaduste rangele kontrollile. Samas ei eitanud äärmuslased tehnoloogilist progressi ning kasutasid selle saadusi nagu e-võrku (Interneti), Skype‘i jms oma tõekspidamiste levitamisel. An-Nusra panislamistlikud eesmärgid:

1. ühendada pühasõdalased Süürias;
2. tugevdada islamistlikku teadlikkust ühiskondliku konflikti olemuse kohta;
3. üles ehitada arvestatav sõjaline võime läbi relvahangete ja sõjalise väljaõppe ning kehtestada kontroll väiksemate piirkondade üle;
4. kehtestada islamistlik võim Süürias;
5. rajada islami kalifaat Levandis (Bilad al Sham).

Organisatsioon

Organisatsiooni struktuur oli üles ehitatud hierarhiliselt ning kõrgeim võim on vaimulikul Konsultatiivnõukogul (Majlis-ash-Shura). Organisatsioonil on igas piirkonnas nii usujuht (šeik) kui ka tollele allutatud sõjaline juht. Rühmitusega liitujad peavad läbi tegema nii usulise kui ka sõjalise väljaõppe. Paljud an-Nusra võitlejad on varem kuulunud Abu Musad al-Zarqawi juhitud rühmitustesse Afganistanis (Heratis) ja Iraagis. Organisatsioon ei teinud koostööd opositsiooni poliitiliselt ühendava ja Araabia Liiga poolt Süüria rahva legitiimse esindajana tunnustatud Süüria Revolutsiooniliste ja Opositsioonijõudude Rahvusliku Koalitsiooniga, kuid samal ajal viisid nad läbi ühisoperatsioone koostöös ilmaliku Vaba Süüria Armeega, eriti just Aleppo piirkonnas, mis oli üks tugevamaid vastupanukeskusi Põhja-Süürias. Pühasõdalaste relvastus oli moodne ja hõlmas ka rasketehnikat nagu tanke või õhutõrjekahureid, mis hangiti kas sõjasaagina või osteti mustalt turult. Paljudel võitlejatel on varasem Afganistani või Iraagi sõdade kogemus.

Seisuga 1. mai 2014 kuulus 15 000 sõdurit Al-Qaida lähedasse rühitusse. Umbes 100 000 (22 brigaadi) pühasõdalast oli Al-Qaidast kaugenenud.

Ajalugu

An-Nusra sõjaline vastupanu keskendus Süüria põhjaossa, Aleppo ja Raqqah kubermangudesse. Juulist 2013 kontrollivad nad Ash-Shaddadehi linna Süüria idaosas. Taktikaliselt kasutasid nad palju ning edukalt suitsiiditerrorismi ning autopomme valitsuse ja sõjaväe keskuste hävitamiseks, kuid ka tsiviilelanikkonna vastu. Näiteks viisid nad 2012.a. märtsis läbi eduka terrorirünnaku Süüria õhujõudude luure peakorteri vastu kristlaste linnaosas, mille käigus hukkus 44 inimest. An-Nusrat on süüdistatud ka keemiarelvade kasutamises.

An-Nusrat tuleb eristada teisest takfiri äärmusrühmitusest Islamiriik (IR). Mõlemad olid seotud Al-Qaidaga, kuid sattusid ka omavahelistesse konfliktidesse, sest IR üritas an-Nusrat endale allutada. An-Nusra oli valdavalt Süüria-keskne, kuigi tal oli ka Liibanoni-haru. Kui an-Nusra põhijõud moodustasid kohalikud võitlejad (süürlased), siis IR-i alla kogunes palju rahvusvahelisi võitlejaid (Taani julgeoleku- ja luureteenistuse hinnangul üle 100 Taanist, Soomest 40, Saksamaalt mitusada ja Inglismaalt sadakond). IR-i eesmärgid olid palju laialdasemad, nad püstitasid eesmärgiks islamistliku kalifaadi rajamise, mis hõlmaks vähemalt Suur-Süüria (sh Liibanon ja Palestiina, aga ka Jordaania) ning Iraagi alasid.

On toimunud an-Nusra ja IR-i omavahelised lahingud. IS-i võitlejad on hukanud mitmeid an-Nusra juhte.

Al-Qaida toetab avalikult senist an-Nusra rinnet, mis nimetab end ise ash-Shami al-Qaidaks (Tanzim Qa'edat Al-Jihad fi Bilad Al-Sham). (30.06.2014)

An-Nusrast eraldus Khorasan (22.09.2014 PM).

Välislingid

• Erik Männik. Sõda ja rahu Süürias.Diplomaatia nr 118/119 • Juuni 2013
• 7.juuni 2014: http://personainfieri.wordpress.com/2014/06/07/salafismi-moju-suurias-jabhat-al-nusra-isis-ja-teised/