Amguema
Ilme
![]() |
See artikkel on jõest; asula kohta vaata artiklit Amguema (asula) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Amguema | |
---|---|
![]() | |
Lähe | Tšuktši mägismaal |
Suubub | Tšuktši merre |
Valgla pindala | 28 100 km² |
Pikkus | 498 km |
Vooluhulk | 276 m³/s |
Amguema (vene keeles Амгуэма, ülemjooksul Vulvõvejem – Вульвывеем) on jõgi Euraasias Venemaa kirdeosas Tšuktšimaal.
Amguema pikkus on 498 km, valgala pindala 28 100 km².
Jõgi saab alguse Tšuktši mägismaalt Paljavaami ahelikust ja suubub Tšuktši merre.
Ülemjooksul on see mägine kärestikutega kiire vooluga jõgi, mis voolab sageli kanjonides. Keskjooksul ta läbib mägedevahelist tasandikku – Amguema nõgu. Alamjooksul voolab ta mitmete jõgede ja järvedega Vankaremi madalikul. Jõe suudmeosas on laguun, mida eraldab Tšuktši merest Dvuh Pilotov maasäär.
Suurvesi on juunis, juulis tõuseb vee temperatuur kuni +13 °C. Oktoobrist on jõgi kaetud jääga.
Amguema jõgikonnas on tina, volframi ja kulla tootmine.
Jõe paremal kaldal asub Amguema asula.