Mine sisu juurde

Ameerika Ühendriikide eestlased

Allikas: Vikipeedia
"ameerika eestlane" suunab siia. Ajakirja kohta vaata artiklit Ameerika Eestlane.

Ameerika Ühendriikide eestlased (ka Ameerika eestlased) on Ameerika Ühendriikides elanud või elavad eestlased.

Esimene kindel viide eestimaalase kohta hilisema Ameerika Ühendriikide alal pärineb 17. sajandist. Eestlaste ränne Ameerika Ühendriikidesse jäi üsna piiratuks kuni 19. sajandi lõpuni. Kuna eestimaalastest sisserändajad registreeriti lähteriigi järgi kuni 1920. aastate alguseni venelasteks, ei ole täpseid andmeid selle kohta, kui palju eestlasi oli selle ajani Ameerika Ühendriikidesse elama asunud. Ameerika Ühendriikidesse emigreerumine muutus keerulisemaks 1920. aastatel, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid kehtestama sisserändajate arvu piiranguid. Teine maailmasõda tõi Ameerika Ühendriikidesse üle 10 000 eestlasest sõjapõgeniku.[1]

Ameerika Ühendriikides tegutseb arvukalt eestlaste seltse, rahvatantsurühmasid ja laulukoore, lisaks mitu Eesti kooli. Suurimad eestlaste kogukonnad Ameerika Ühendriikides asuvad idarannikul (New Yorgi ja New Jersey osariik), Kesk-Läänes (Michigani järve ümbruses) ning läänerannikul. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ameerika Ühendriikides 25 034 inimest, kes luges end päritolult eestlaseks.[2]

Sisserände ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed eestimaalased võisid praegusele Ameerika Ühendriikide alale jõuda 17. sajandi keskpaigas. 1638. aastal rajati Põhja-Ameerika idarannikule Delaware'i jõe piirkonda Uus-Rootsi koloonia ning Rootsi kuningriigis julgustati asunikke sinna rändama. Esimene tõendatud viide eestimaalase kohta selles koloonias pärineb 1654. aastast, kui sinna asunud ohvitseride nimekirjas oli Revalist (praegune Tallinn) pärit Johan Schalbrick. Pärast seda, kui Eestist sai Põhjasõja järel Venemaa kubermang, pole andmeid selle kohta, et mõni eestlane oleks 18. sajandil Ameerikasse rännanud, kuigi välistatud see pole.[3]

Suurimad eesti kogukonnad üle 100 000 elanikega linnades USA-s 1930. aastal[4]
Linn Eestlasi
New York 1340
San Francisco 195
Philadelphia 149
Chicago 109
Detroit 83
Los Angeles 83
Cleveland 53
Boston 45
Seattle 37
Baltimore 31

Eestlaste ränne Ameerika Ühendriikidesse jäi üsna piiratuks kuni 19. sajandi lõpuni. Alates 19. sajandi esimesest poolest võisid Ameerika Ühendriikidesse jõuda mitmed Vene laevadel sõitnud eestlastest õnnekütid või meremehed. 1867. aastal emigreerus Ameerika Ühendriikidesse Viljandis sündinud baltisakslasest ajaloolane Hermann Eduard von Holst. 1870. aastate alguses asusid Oregoni alale eestlased Fred Bekmann ja Mike Anderson.[5] 1887. aastal avas Pärnust pärit Thomas Ackman San Franciscos baari ja hosteli, mis kujunes eestlastest meremeeste ja sisserändajate kohtumispaigaks. Lisaks neile, kes tulid Ameerika Ühendriikidesse otse Eestist, tuli osa sisserändajaid ka Venemaa eestlaste asundustest. Näiteks asusid 1894. aastal Lõuna-Dakota osariiki Fort Pierre'i lähedale elama Krimmist tulnud seitse eesti perekonda, kelle peamiseks tegevusalaks sai karjakasvatus.[6] 1905. aasta revolutsiooni tõttu saabus Ameerika Ühendriikidesse esimene laine eestlastest poliitpagulasi.[7]

Pole kindlaid andmeid Ameerika Ühendriikidesse rännanud eestlaste arvu kohta enne 1920. aastaid, sest sinna saabunud sisserändajaid registreeriti selle ajani lähteriigi järgi. Kuna Eesti oli pikka aega Venemaa Keisririigi osa, registreeriti sel ajal kõik Eesti aladelt saabunud inimesed venelasteks; ametlikult hakati Ameerika Ühendriikides eraldi eestlastest sisserännanute üle arvet pidama 1922. aastal.[8] Ametlike andmete järgi saabus 1920. aastatel Ameerika Ühendriikidesse 1576 eesti päritolu inimest. Sisserännanute arv võinuks olla suurem, kuid 1921. aastal kehtestasid Ameerika Ühendriikide ametivõimud esimesed piirangud Lõuna- ja Ida-Euroopast sisserännanute arvule (Emergency Quota Act). 1924. aastal vastu võetud seadusega (Immigration Act of 1924) piirati lubatud sisserändajate arvuks Eestist 124 inimest aastas ja alates 1930. aastast 116 inimest aastas.[9] Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse andmetel elas riigis 1930. aastal 5317 ja 1940. aastal 6658 eesti päritolu inimest. Nende hulka ei olnud arvatud Venemaa Keisririigist väljarännanuid, mistõttu võis Ameerika Ühendriikides sel ajal elada hinnanguliselt 10 000–15 000 eestlast. 1930. aasta rahvaloenduse järgi elas kõige enam eesti päritolu inimesi New Yorgi osariigis (1505), järgnesid California (436), New Jersey (234) ja Pennsylvania (210).[4]

Eestlaste arv Ameerika Ühendriikides suurenes märgatavalt pärast Teist maailmasõda. Saksamaa põgenikelaagris viibinud eestlastel võimaldati Ameerika Ühendriikidesse suunduda 1948. aastal vastu võetud seadusega Displaced Persons Act. Aastatel 1946–1957 saabus Ameerika Ühendriikidesse 12 659 eestlast. 1960. aasta rahvaloenduse järgi oli Ameerika Ühendriikides 19 938 esimese ja teise põlvkonna eestlast, kellest 13 991 olid Eestis sündinud. Sarnaselt eelnevate Ameerika Ühendriikide rahvaloendustega ei kajastanud seegi arv kõiki eestlasi. 1980. aasta rahvaloendusel võeti eristamistunnuseks etniline päritolu ja sel ajal elas Ameerika Ühendriikides 25 994 eesti päritolu inimest.[8]

Eestlaste elu Ameerika Ühendriikides

[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsielu

[muuda | muuda lähteteksti]
New Yorgi Eesti Maja

1898. aasta mais loodi New Yorgis esimene Ameerika Ühendriikide eestlaste ühendus, milleks oli Ameerika Eesti Heategew Selts. Esimene läänerannikul asutatud eestlaste selts oli 1904. aastal San Franciscos rajatud Eestlaste Laulu Selts. Vanim siiani tegutsev eestlaste selts Ameerika Ühendriikides on Detroidi Eesti Haridusselts "Kodu". Selle asutasid 25 eestlast 17. oktoobril 1926. aastal. 7. detsembril 1929. aastal asutati New Yorgi Eesti Haridusselts, mis paikneb praegu Manhattanil New Yorgi Eesti Majas.[2]

19. juulil 1952 loodi kõiki Ameerika Ühendriikides tegutsevaid eestlaste organisatsioone ja projekte ühendav mittetulundusorganisatsioon Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (lühend ERKÜ; inglise keeles Estonian American National Council, lühend EANC). Selle asutamise üks eesmärk oli koordineerida pingutusi Eesti võõrvõimu alt vabastamiseks. Pärast Eesti taasiseseisvumist rahvuskomitee tegevuse fookus muutus – eesmärgiks sai toetada Eesti riigi turvalisust ja stabiilsust ning säilitada ja edendada Ameerika eestlaste kultuuri.[10]

Alates 1961. aastast on Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kuulunud koos Läti ja Leedu vastavate keskorganisatsioonidega Ühendatud Balti Ameerika Komiteesse (ÜBAK/JBANC), mille eesmärk on Balti riikide ühise julgeoleku ja huvide eest seismine.[11]

Praegu tegutseb Ameerika Ühendriikides üle saja Eestiga seotud aktiivse organisatsiooni, mille hulka kuuluvad sealhulgas Eesti majad, eestlaste kogukonnad, rahvatantsurühmad ja laulukoorid.[2]

Eesti koolid

[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta seisuga on Ameerika Ühendriikides üheksa eesti keele ja/või kultuuri õpet pakkuvat kooli: Bostoni Eesti Kool, Chicago Eesti Kool, Philadelphia Eesti Kool, Washingtoni Eesti Kool, Lakewoodi Eesti Kool, Los Angelese Eesti Täienduskool, Baltimore Eesti Kool, Connecticuti Eesti Kool ja New Yorgi Eesti Kool. Lisaks tegutseb San Franciscos eesti keele keelering. Peale sellele, et neis koolides on võimalik kohalikel eesti päritolu lastel õppida eesti kultuuri ja keelt, tutvustad koolid eesti kultuuri ka üleüldiselt. Õppetöö toimub koolides tavaliselt paar korda kuus.[12]

Alates 1970. aastast on võimalik eesti keelt õppida Indiana ülikoolis Bloomingtonis ja alates 1994. aastast Washingtoni ülikoolis Seattle'is.[2]

Religioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide eestlaste seas on kõige levinum ususuund olnud luterlus. Tagakiusamise eest pagesid enne Esimest maailmasõda Eesti aladelt Ameerika Ühendriikidesse baptistid.[1] 1919. aastal loodi New Yorgi eestlaste baptistide kogudus[13]. Samuti on Ameerika Ühendriikides mitu eestlaste õigeusu ja nelipühilaste kogudust[1].

Esimene usulise liikumise juht Ameerika Ühendriikide eestlaste kogukonna seas oli vaimulik Hans Rebane, kes saabus luterliku Missouri Sinodi kutsel 1896. aastal New Yorki.[6] 1897. aastal toimus New Yorgis esimene eestikeelne jumalateenistus Ameerika Ühendriikides. Esimene eestlaste luterlik kogudus loodi 1897. aasta suvel Lõuna-Dakota osariigis. Teine luterlik kogudus loodi 1898. aasta veebruaris New Yorgis ja see sai kiiresti suurimaks eestlaste koguduseks Ameerika Ühendriikides.[14] Pärast Hans Rebase surma 1911. aastal jätkas Missouri Sinod Ameerika Ühendriikide eestlaste seas misjonitööd, kuid ilma erilise eduta. Pärast 1945. aastat saabunud Eesti sõjapõgenikud lõid mitu uut luterlikku kogudust. 1949. aastal loodi New Yorgis lisaks esimene eestlaste õigeusu kogudus Ameerika Ühendriikides. Religioon muutus Ameerika Ühendriikide eestlaste seas pärast Teist maailmasõda võrreldes varasema perioodiga olulisemaks, kuna see on aidanud hoida rühmaidentiteeti ja kultuurilist ühtekuuluvust.[1]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Ameerika Ühendriikides ilmuma hakanud eestikeelne ajaleht oli 1897. aastal vaimulik Hans Rebase asutatud Eesti Ameerika Postimees, mille kontorid asusid New Yorgis. Ajaleht käsitles peamiselt usuteemasid ning kajastas uudiseid Põhja-Ameerikasse asunud eestlastest ja immigratsioonist. Ajaleht, mida hiljem tunti nime all Ameerika Eesti Postimees, ilmus võrdlemisi regulaarselt kuni Rebase surmani 1911. aastal.[14]

1907. aastal hakkas California osariigis Oaklandis ilmuma esimene Ameerika Ühendriikides välja antav eestikeelne töölisleht Töömees. Rahapuuduse tõttu lõpetati selle väljaandmine juba järgmise aasta suvel.[15] Lühikest aega ilmusid Ameerika Ühendriikides veel sellised ajalehed nagu Anarhist (asutatud 1916)[13], Ameerika Ristirahva Leht (1916)[13] Ameerika Teekäija (1919) ja Ameerika Eestlane (1925)[8].

1910. aasta juunis hakkas läänerannikul ilmuma sotsialistlik ajaleht Uus Ilm, mille peatoimetajaks sai Peeter Speek. Lugejate vähesuse tõttu lõpetati selle ilmumine 1989. aastal, kuid see oli pikka aega olnud kõige vanem järjepidevalt ilmunud perioodiline väliseesti ajaleht. Pikka aega (1931–1983) ilmus veel ajakiri Meie Tee, mida andis algul välja New Yorgi Eesti Haridusselts.[8]

Ainus praegu Ameerika Ühendriikides ilmuv eestikeelne ajaleht on Vaba Eesti Sõna. See on nädalaleht, mida annab välja 1949. aastal rajatud aktsiaselts The Nordic Press kontoriga New Yorgi Eesti Majas. Ajalehes ilmub lugusid eesti ja inglise keeles. Ajaleht ilmub nii paberil kui ka digitaalselt. Vaba Eesti Sõna eesmärk on kajastada Ameerikas Ühendriikides asuva eesti kogukonna elu ning seista eesti keele ja kultuuri ning traditsioonide püsima jäämise eest Ameerikas Ühendriikides.[16] Samuti on välja antud Vaba Eesti Sõna juurde kuuluvat noortelehte Väike Eesti Sõna.[17] Aastatel 1950–1982 avaldati Vaba Eesti Sõna lisana "Väliseestlaste kalendrit"[8].

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides on elanud arvukalt Eesti kirjanikke, teiste seas Henrik Visnapuu, Pedro Krusten, Ilmar Külvet, Ilmar Mikiver, Ain Kalmus, Elin Toona, Valve Saretok, Ivar Ivask ja Asta Willmann.[18]

Esimene Ameerika Ühendriikides trükitud eestikeelne raamat oli Juhan Sepa "Dollarite maalt", mis anti välja 1898. aastal Oregoni osariigis [[Astorias. Samal aastal andis E. Melldorf New Yorgis välja raamatu "Lühike Ingliskeele õpetus ja Sõnaraamat".[15]

Eestlasi või eesti päritolu inimesi Ameerika Ühendriikides

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Aleksander Einseln (1931–2017), sõjaväelane; sündis Tallinnas, emigreerus Saksamaa kaudu USA-sse 1949. aastal
  • Jaan Ehlvest (sündinud 1962), maletaja; kolis USA-sse ja esindab alates 2006. aastat malevõistlustel USA-d
  • Erika Eleniak (sündinud 1969), näitleja; sündis USA-s, tema ema on eesti ja saksa juurtega
  • Steve Jurvetson (sündinud 1967), ettevõtja; sündis USA-s eesti vanemate perekonnas
  • Kristjan Järvi (sündinud 1972), helilooja, produtsent ja dirigent, kolis lapsena USA-sse, kus kasvas üles ja alustas ka teed muusikuna[19]
  • Neeme Järvi (sündinud 1937), dirigent, kolis 1980. aastatel perekonnaga USA-sse ja sai samal kümnendil USA kodanikuks; on olnud Detroiti ja New Jersey Sümfooniaorkestri peadirigendiks
  • Paavo Järvi (sündinud 1962), dirigent
  • Louis Kahn (1901–1974), tunnustatud arhitekt, sündis tõenäoliselt Saaremaal ja kolis 1906. aastal perekonnaga USA-sse
  • Tiiu Kera (sündinud 1945), sõjaväelane; sündis Saksamaal põgenikelaagris, kolis perekonnaga 1949. aastal USA-sse
  • August Komendant (1906–1992), ehitusinsener, ehituskonstruktor ja tehnikateadlane, USA-sse emigreerus 1950. aastal
  • Miliza Korjus (1905–1980), ooperilaulja ja näitleja; sündis Varssavis Eesti päritolu isa tütrena
  • Mark Kostabi (sündinud 1960), kunstnik, sündis Los Angeleses Eesti päritolu vanemate perekonnas
  • Paul Kostabi (sündinud 1962), muusik, sündis Californias, Mark Kostabi vend
  • Ilse Lehiste (1922–2010), keeleteadlane, sündis Tallinnas ja suundus Saksamaa kaudu USA-sse 1949. aastal
  • Nicole Aunapu Mann (sündinud 1977), NASA astronaut, kelle vanaisa sündis Eestis
  • Ingrid Neel (sündinud 1998), tennisist; tema vanaema emigreerus Teise maailmasõja ajal Saaremaalt USA-sse[20]
  • Ragnar Nurkse (1907–1959), majandusteadlane, sündis ja sai hariduse Eestis, oli 1945–1958 New Yorgi Columbia Ülikooli majandusprofessor,
  • Jaak Panksepp (1943–2017), psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane; sündis Tartus, USA-sse kolis varases lapsepõlves
  • Bill Rebane (sündinud 1937), filmilavastaja, produtsent ja stsenarist; sündis Riias läti ema ja eesti isa lapsena, kolis USA-sse 1952. aastal
  • Sven Salumaa (sündinud 1966), tennisist; sündis USA-s Eesti päritolu vanemate perekonnas
  • Samuel H. Shapiro (1907–1987), poliitik ja 34. Illinoisi kuberner; sündis Eestimaa kubermangus ja emigreerus USA-sse varases lapsepõlves
  • Warren Cummings Smith (sündinud 1992), mäesuusataja; tema vanaema emigreerus pärast Teist maailmasõda Eestist USA-sse
  • Mena Suvari (sündinud 1979), näitleja; tema isa Ando Süvari oli psühhiaater, kes emigreerus USA-sse pärast Teist maailmasõda
  • Helen Tobias-Duesberg (1919–2010), helilooja, sündis Suure-Jaanis ja sai hariduse Tallinnas, kolis USA-sse 1951. aastal
  • Alar Toomre (sündinud 1937), astrofüüsik ja rakendusmatemaatik, sündis Rakveres, põgenes perekonnaga Teise maailmasõja järel Saksamaa kaudu USA-sse
  • Ivan Triesault (1898–1980), filminäitleja; sündis Tallinnas, kolis 18-aastaselt USA-sse
  • Karen Uhlenbeck (sündinud 1942), matemaatik, Abeli auhinna laureaat; tema vanaisa oli eestlane
  • Johann Urb (sündinud 1977), näitleja; sündis Tallinnas, 17-aastaselt kolis USA-sse
  • Edmund S. Valtman (1914–2005), karikaturist; sündis Tallinnas, emigreerus Saksamaa kaudu USA-sse 1949. aastal
  • Lauri Vaska (1925–2015), keemik; sündis Rakveres, alates 1950. aastastest õppis ja seejärel töötas USA-s
  • Katie Vesterstein (sündinud 1999), mäesuusataja; tema vanaisa oli eestlane
  • Arthur Võõbus (1909–1988), usuteadlane ja orientalist, alates 1940. aastate lõpust elas ja töötas USA-s
  • Melissa F. Wells (sündinud 1932), diplomaat; sündis Tallinnas Miliza Korjuse tütrena

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Granquist, Mark A. Estonian Americans - History, Significant immigration waves, Settlement patterns. https://www.everyculture.com/multi/Du-Ha/Estonian-Americans.html. (vaadatud 16.4.2023)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Estonians in the USA – Washington. https://washington.mfa.ee/estonians-in-the-usa/. (vaadatud 16.4.2023)
  3. ↑ Pennar jt (1975), lk 1
  4. ↑ 4,0 4,1 Barkan, Elliott Robert. Immigrants in American History: Arrival, Adaptation, and Integration. ABC-CLIO, 2013. Lk 345
  5. ↑ Pennar jt (1975), lk 2
  6. ↑ 6,0 6,1 Pennar jt (1975), lk 3
  7. ↑ Pennar jt (1975), lk 18
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Kilgas, Rein (peatoim), 2009. TEA entsüklopeedia, 2. kd, Alžiir–Aruba. Tea Kirjastus, Tallinn. Lk 74–75.
  9. ↑ Immigration Act of 1924. Wikipedia. https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Immigration_Act_of_1924&oldid=1147292978. (vaadatud 16.4.2023)
  10. ↑ History. EANC - ERKU. https://www.estosite.org/about-us/history/. (vaadatud 16.4.2023)
  11. ↑ Ederma, Vello. NATO ja Ameerika eestlased. https://www.eata.ee/files/20_Nato_ja_Ameerika_eestlased/files/basichtml/page1.html. (vaadatud 16.4.2023)
  12. ↑ Koolid. Eesti Keel ja Kultuur Maailmas. https://ekkm.estinst.ee/eesti-keele-ope-valismaal/koolid/. (vaadatud 16.4.2023)
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Pennar jt (1975), lk 13
  14. ↑ 14,0 14,1 Pennar jt (1975), lk 4
  15. ↑ 15,0 15,1 Pennar jt (1975), lk 10
  16. ↑ Meist - Vaba Eesti Sõna. https://www.vabaeestisona.com/et/meist/. (vaadatud 16.4.2023).
  17. ↑ Väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi 2020. aasta projektid on edukalt lõpule jõudnud! - SA KÜSK. https://kysk.ee/valiseesti-ajalehtedele-suunatud-toetusprogrammi-2020-aasta-projektid-on-edukalt-lopule-joudnud/. (vaadatud 16.4.2023)
  18. ↑ Valmas, Anne. 2007. Eesti raamat paguluses - Eesti Päevaleht. Ajaleht. https://epl.delfi.ee/artikkel/51092899/eesti-raamat-paguluses. (vaadatud 16. aprillil 2023)
  19. ↑ https://web.archive.org/web/20220926152217/http://kristjanjarvi.com/about-kristjan-jarvi/ (vaadatud 10.3.2023)
  20. ↑ lehste, Gunnar (30.4.2022). "KUULA | "Matšpall": Sinimustvalge all mängima hakkav Ingrid Neel: üritan Eestit esindada parimal võimalikul moel". sport.delfi.ee. Delfi. Vaadatud 11.3.2023

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pennar, J., Parming, T., Rebane P. The Estonians in America 1627–1975. A Chronology and Fact Book. New York, 1975.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ameerika_Ühendriikide_eestlased&oldid=6706697"