Aluliina kirik
| Aluliina Maarja kirik | |
|---|---|
 Aluliina kirik 2013. aastal | |
| Riik | Läti |
| Asukoht | Alūksne |
| Ehituse algus | 1781 |
| Ehituse lõpp | 1788 |
| Esmamainimine | 1432 |
| Koordinaadid | 57° 25′ 30,7″ N, 27° 2′ 55,3″ E |
Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a. See on Aluliina kihelkonnakirik.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sealse ordulinnuse juures asuvat kirikut on esmamainitud aastal 1432. Ordumeister Burchard von Dreileben eraldas küll juba aastal 1341 raha linnuse juurde kiriku rajamiseks, ent pole teada, kas kirik tegelikult sinna ehitati. See kandis Maarja nime. Poola võimu ajal läks sealne kirik jesuiitide valdusse, misjärel hakati jumalateenistusi pidama nii Lāzberģi mõisas kui ka Zeltiņis, kuigi sealsed palvemajad allusid Aluliina kihelkonnale.[1]
Pastor Ernst Glück
[muuda | muuda lähteteksti]1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta Piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.
Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.
1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed vallutasid Aluliina ning viisid Glücki sõjavangi. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I.
Praegune kirikuhoone
[muuda | muuda lähteteksti]
_luteri_kirik._4.jpg)
Praegust kirikuhoonet ehitati aastatel 1781–1788. Hoone projekteeris Christoph Haberland. Kirik sai koguduse patroonidelt Vietinghoffidelt kaks kroonlühtrit ja hõbedast veinikannu.
Kirikuhoone on maakividest ja seda ehib 55,5 meetri kõrgune kellatorn. Torni tipus on klaasakendega vaateplatvorm, mis rajati Aluliina mõisniku soovil, kes tahtis sealt ümbruskonna maalilist maastikku imetleda.[2]
Aastal 1923 kirikuhoone elektrifitseeriti. Aastal 1935 paigaldati kiriku seinale mälestustahvel Aluliina vabastanud soome vabatahtlikele Põhja Pojad.[3] Aastal 1999 kirikuhoonet remonditi.
Aluliina kirik, selle neli ust, interjöör, kantsel ja altar on riikliku kaitse all olevad mälestised.[4]
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 543
- ↑ http://www.vietas.lv/objekts/aluksnes_evaneliski_luteriska_baznica/ www.vietas.lv]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2018. Vaadatud 23. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Al%C5%ABksne%2C®ion=[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aluliina kirik |
Kirik: Aluliina kirik
Mõisad: Aluliina kirikumõis | Alsviķi mõis | Aluliina mõis | Ate mõis | Babecka mõis | Beja mõis | Dore mõis | Ērmaņi mõis | Jaunanna mõis | Kalnapededze mõis | Kolberģi mõis | Lāzberģi mõis | Mālupe mõis | Nēķene mõis | Rēzaka mõis | Šļukumsi mõis | Ziemeri mõis | Tūja mõis | Vecanna mõis | Vizikumsi mõis