Alta kaljujoonised
| Alta kaljujoonised | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 | |
| Asukoht | Norra |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | III |
| Viited | 352 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Koordinaadid | 69° 57′ 0″ N, 23° 11′ 0″ E |
| Nimekirja arvatud | 1985 (9. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas. Kaljujoonised avastati 1972. aastal ning 1985. aastal kanti need UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Piirkonnast on leitud umbes 5000 kaljujoonist. Suurem osa neist (umbes 3000) asub Jiepmaluoktas.
Kaljujooniste vanuseks on hinnatud umbes 2500–6200 aastat.
Alta kaljujoonised tehti küttide-korilaste kultuuri kandjate poolt. Kujutistelt selgub, et nad olid võimelised karjatama põhjapõtru ja ehitama paate kalastamise tarbeks. Samuti ilmneb, et nad viljelesid šamanistlikke rituaale (karukultus).
Kuigi kaljujooniseid on leitud mitmest kohast Alta lähedalt, on Jiepmaluokta ainus publikule avatud leiukoht.
Ajalooline ja kultuuriline taust
[muuda | muuda lähteteksti]Kaljujooniste valmimise ajal asustasid Põhja-Norrat Komsa kultuuri kuuluvate küttide-korilaste järeltulijad. Komsa kultuur oli kiviaja kultuur, mis oli levinud piki Norra rannikuala.
Alta kaljujoonised sarnanevad Loode-Venemaal leitutega, mis lubab oletada tihedaid kontakte erinevate kultuuride vahel või koguni ühtset kultuuri tollases Põhja-Euroopas.
Tõenäoliselt oli Alta kaljujoonised loonud kultuur sidemetes ka saamidega, kuna saami rahvakunstis on levinud sarnased motiivid, mis kaljujoonistel.
Avastamine ja restaureerimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed kaljujoonised Alta ümbruses avastati Jiepmaluokta (saami keeles 'Hülgelaht') lähedalt 1972. aasta sügisel. 1970. aastatel avastati piirkonnast veel hulga jooniseid. 1980. aastatel rajati Jiepmaluokta kaljujooniste juurde puidust matkarada ning 1991. aastal koliti sinna ka Alta muuseum, mis oli seni asunud kesklinnas.
Avastatud joonised puhastati samblast ja samblikest, pildistati ning kanti vastavasse registrisse. Rahvale ligipääsetavates kohtades on kaljujoonised värvitud ookerpunase värviga, et hõlbustada nende vaatlemist.
Kaljujoonised
[muuda | muuda lähteteksti]Alta kaljujoonistel on kujutatud loomi, esemeid, sümboleid, tegevusi jms.
Loomad
[muuda | muuda lähteteksti]
Kaljujoonistel on kujutatud mitmeid loomi. Kõige sagedamini esineb joonistel põhjapõder (Rangifer tarandus), kujutatud on põhjapõtrade karjatamist ja küttimist. Joonistel on näha ka aiaga ümbritsetud põhjapõdrakarjasid.
Sageli esineb ka põdra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos) ning mitmete linnu- ja kalaliikide kujutisi.
Joonistel on kujutatud ka tiineid loomi, kelle pojad on näha läbi nende kõhu.
Kuigi arheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et kaljujooniste loojate põhitoidus tuli merest, on kalu ja kalapüüki kujutatud vaid umbes ühel protsendil joonistest. Kuna jooniseid on seostatud šamanistlike rituaalidega, siis on kalade vähest kujutamist seletatud sellega, et rannikuvetes kalapüük oli tunduvalt lihtsam kui suurte loomade küttimine ning selletarvis ei olnud rituaale vaja.
Pruunkaru etendas tollases kultuuris olulist osa. Karu on kujutatud mitte ainult jahiloomana, vaid ka kultusobjektina. Karukultus oli levinud näiteks saamide ning mitmete Põhja-Venemaa vanade kultuuride hulgas.
Karude kujutamine joonistel lõppes umbes 3700 aastat tagasi. See võib viidata tollaste inimeste religioossete tõekspidamiste muutumisele.
Küttimine ja kalastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Suur osa jooniseid kujutab jahti suurulukitele. Joonistel on näha, et tollased kütid kasutasid viskeodasid ja vibusid.
Kalureid on kujutatud kala püüdmas õngenööriga. Sellest järeldub, et õngekonksude valmistamise ja söödaga kala püüdmise oskus oli selle kultuuri inimestel juba varakult olemas.
Joonistel on kujutatud ka paate. Vanematel piltidel on paadid üsna väikesed, kuid hiljem muutuvad need aina suuremaks. Hilisematel joonistel kujutatud paadid kannavad juba kuni 30 inimest ja on kaunistatud loomakujudega, meenutades viikingite pikklaevu.
Igapäevaelu ja rituaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Alta kaljujoonistel on kujutatud ka tollaste inimeste igapäevaseid ja rituaalseid tegevusi: tantsimist, toiduvalmistamist, seksuaalvahekorda jms.
Joonistel on näha ka erineva sotsiaalse positsiooniga isikuid. Teatud peakatteid kandvad isikud paistavad olevat olnud teistest inimestest kõrgemal positsioonil. On oletatud, et need võisid olla šamaanid või hõimupealikud.
Geomeetrilised kujundid
[muuda | muuda lähteteksti]Vanimatel joonistel on kujutatud mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid. Nende tähendus on ebaselge.
Alta muuseum
[muuda | muuda lähteteksti]Alta muuseumis on eksponeeritud esemeid, mida seostatakse kaljujooniseid loonud inimestega. Samuti on muuseumis fotod kaljujoonistest. Muuseumi ekspositsioon käsitleb ka saamide ajalugu, virmalisi ja piirkonna ajalugu Teise maailmasõja ajal.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Arvid Sveen, Helleristninger. Hjemmeluft, Alta. Vadsø 1996 (ISBN 82-993932-2-1)
- Øivind Stenersen/Ivar Libæk, The History of Norway. Lysaker 2003 (ISBN 82-8071-041-8)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alta kaljujoonised |
- Vincent H. Malmström "Norway Before the Vikings" (inglise keeles)
- Alta kaljujoonistest Norra saatkonna kodulehel (arhiiviversioon)
Bryggen (1979) | Urnesi püstpalkkirik | Røros (1980) | Alta kaljujoonised (1985) | Vega saared (2004) | Struve meridiaankaar (asub veel üheksas riigis; 2005) | Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden (2005)