Alsunga loss
Alsunga loss (läti keeles Alsungas pilsmuiža, saksa keeles Alschwangen) on loss Lätis Alsunga piirkonnas Alsungas. Loss asub aadressil Pils iela 1.
Aastal 1341 rajas Kuldīga komtuur Alsungasse väikese tugipunkti, mille juures karjatati lehmi. Aastal 1372 ehitati see kivist lossiks ümber. Alsunga ordulinnus ehitati kastellina, XV sajandil rajati lõunamüüri äärde ka majapidamishooned. Nende kohale rajati teine korrus, kus asusid eluruumid. XV sajandi lõpus – XVI sajandi alguses valmis torn.
Algselt allus Alsunga loss Kuldīga komtuurile. Aastail 1573–1738 oli loss Alsunga mõisa keskuseks, mille omanikeks olid Schwerinid. Aastal 1623 võttis toonane mõisnik Johan Ulrich von Schwerin poola päritolu preili Barbara Konarskaga abiellumiseks vastu katoliku usu ja tõi Alsungasse jesuiidid. Jesuiitide misjonitöö tagajärjel pöördus osa rahvast katoliku usku, tänapäeval elavad nende järglased Lätis suitide rahvakilluna.
Aastal 1738 läks Alsunga Kuramaa hertsogite valdusse. Sellest ajast peale oli Alsunga loss kohaliku riigimõisa halduskeskuseks. Alsunga mõis jäi riigimõisaks kuni Tsaari-Venemaa lagunemiseni ja Läti iseseisvumiseni.
Aastal 1741 toimusid lossis ümberehitustööd. Hoone sai omale barokse välimuse. XVIII sajandi lõpus lisati lossile tall, ait ja väravatorn.
Aastal 1920 läks loss valla valdusse. Aastal 1925 rajati talli meierei, kolm aastat hiljem ehitati väravatorn ümber spordisaaliks. Aastal 1939 lisati aidale teine korrus ja hoone ehitati kohaliku kooli tarbeks ümber.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)