Mine sisu juurde

Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioon

Allikas: Vikipeedia
Ida-Alpide AVE klassifikatsioon:Nummerdamise kohta vaata Mäerühmade loend Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsioonis

Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioon (saksa: Alpenvereinseinteilung der Ostalpen, AVE) on Ida-Alpide üldine jaotus 75 mäestikuks, mis põhineb Saksa ja Austria Alpiklubi poolt 1924. aastal esmakordselt avaldatud Moriggli klassifikatsioonil (ME). Tänapäevane saksakeelse maailma (vähem Šveitsi) jaoks loodud jaotus koostati Saksa, Austria ja Lõuna-Tirooli Alpiklubide poolt ning avaldati 1984. aastal ja seda kasutati ka Alpiklubi kaartide esialgseks nummerdamiseks mägironimiseks.

Klassifikatsioonisüsteem

[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Alpid on jaotatud neljaks peamiseks piirkonnaks: Põhja-Lubjakivialpid, Kesk-Ida-Alpid, Lõuna-Lubjakivialpid ja Lääne-Lubjakivialpid. Need neli peamist mäestikku on edasi jaotatud 75 alamrühmaks. Põhja-Lubjakivi ja Kesk-Ida-Alpid on suurimad, mõlemas on 27 rühmad, samas Lõuna-Lubjakivialpides vaid 15. Kuus Lääne-Lubjakivialpide rühma on klassifitseeritud ka Kesk-Ida-Alpidesse.

Klassifikatsioon põhineb peamiselt orograafilistel kaalutlustel ja võtab arvesse mäerühmade nimede piirkondlikku kasutamist. 1984. aasta muudatused käsitlevad mitmeid geoloogilisi probleeme ja on kaotanud paljud 1924. aasta Moriggli rühmad, tehes neile muudes piirkondades täpsemad alajaotused. Need muutused ilmnevad puuduvatest seerianumbritest ja alajaotustähtedest. Lisati Lääne-Lubjakivialpid, piirkond, mida kolm Alpiklubi ei hõlma ning on tegelikult Lõuna- ja Šveitsi Alpide jätk. Erinevalt eelmisest skeemist määrati Salzburgi Kiltkivialpid Põhja-Lubjakivialpidesse, kuna need on osa Lubjakivialpide aluskorda moodustavast Grauwackenzonest. Ortleri Alpid ja Sobretta-Gavia mäestik rühmitati Lõuna-Lubjakivialpidesse, kuigi geoloogiliselt asuvad need periadriaatilisest murrangust põhja pool ja on osa austroalpiinsest kattest.

Geograafilised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Alpid laiuvad üle 6 Euroopa riigi: Saksamaa, Itaalia, Liechtenstein, Austria, Šveits ja Sloveenia. 57 mäerühmaga on Austrial suurim osakaal. Järgnevad Itaalia 23 ja Šveits 10-ga. Saksamaal on 7 mäestikku ja Sloveenias 4. Liechtenstein jagab 1 rühma.

Ainus neljatuhandeline ja Ida-Alpide kõrgeim mägi on Piz Bernina (4046 m). Seega on Bernina mäestik kõrgeim kõigist Ida-Alpide rühmadest. Järgmine on Ortleri Alpid, mille kõrgeim tipp Ortler (3905 m) on Lõuna-Tirooli kõrgeim mägi. Kõrguselt kolmas mäestik on Glockneri rühm, kus asub Austria kõrgeim mägi Großglockner (3798 m). Veel 22 rühma jõuavad 3000 m kõrguseni. Ainus kolmetuhandeline rühm Põhja-Lubjakivialpides on Lechtali Alpid, mille kõrgeim tipp on Parseierspitze (3036 m). 39 rühma on üle 2000 m kõrged. 7 rühma ületavad 1000 m — välja arvatud Wienerwald, mille kõrgeim mägi on Schöpfl (893 m).

Mäerühmad vastavalt Alpiklubi klassifikatsioonile

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata Mäerühmade loend Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsioonis.

Teised klassifikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni tänapäevani puudub rahvusvaheliselt tunnustatud Alpide klassifikatsioon. Lisaks tavalisele AVE süsteemile jagab Šveitsi Alpiklubi Šveitsi Alpid (sealhulgas Ida-Alpide osad) piki kantonipiire, samas kui Austria hüdrograafia kasutab veidi teistsugust orograafilist süsteemi. Itaalias ja Prantsusmaal põhineb segmenteerimine tavaliselt 1926. aasta Partizione delle Alpil. 2005. aastal tegi Itaalia alpinist Sergio Marazzi uue ettepaneku ühendada Alpiriikide konkureerivad süsteemid Suddivisione Orografica Internazionale Unificata del Sistema Alpino (SOIUSA) süsteemiga, kuid see ei ole saavutanud üldist heakskiitu.