Alkoholijoove
Alkoholijoove (ka joove, joobeseisund, alkoholimürgistus) on alkoholi (valdavalt suukaudse) tarvitamise tagajärjel tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.[1][2]
Alkoholijoobe tuvastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Alkoholijoobe tuvastamiseks kasutatakse valdavalt kahte meetodit:
Alkoholijoobe astmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Joobe astmed | Alkoholi kontsentratsioon veres (‰ – promillides) mõõtmise hetkel | Võimalikud välised tunnused |
|---|---|---|
| I aste | 0,5–2‰ | Liigutuste elavnemine ja eufooria |
| II aste | 2–3‰ | Loidus, kõne- ja koordinatsioonihäired, võimalik agressiivsuse tõus |
| III aste- raske joove | 3–4‰ | Hingamistakistus ja häired vereringeelundkonna töös, teadvusekaotus, kooma – peetakse eluohtlikuks |
Alkoholijoobe ning mürgistustunnuste ja patoloogilise joobe astmed ning määrad on eri inimestel erinevad. Alkoholismi ning kroonilise alkoholismini arenenud seisundiga inimestel võib alkohoolsete jookide toime väljenduda väliselt vähem äratuntavalt ning ka nende püsivad psüühilised muutused ei luba neil alkoholijoovet tunnistada. Haiglasse võib saabuda patsiente, kellel võib olla koguni 8,89-promilline joove.[5][6]Alkoholimürgistusega inimene võib olla kontaktivõimetu, segasusseisundis, häiritud koordinatsiooniga või teavusetu, tema hingamine aeglustub (vähem kui kaheksa korda minutis) või on ebakorrapärane, kehatemperatuur langeb, nahk on kahvatu ja sinakas.[7]
Alkoholijoove ja mootorsõiduki juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Autot või muud mootorsõidukit ei tohi juhtida alates 0,2-promillisest joobest, roolist tabatud 0,2–1,49-promillise joobega juht karistatakse väärteokorras. Alates 1,5-promillisest joobest võetakse juht kriminaalkorras vastutusele.[8][3][9]
Eesti liiklusseaduses loetakse alkoholijoovet seisundiks, mille puhul on keelatud mootorsõidukit juhtida. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki, trammi või maastikusõiduki juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning näha on tema tugevalt häiritud või vähenenud kehalised või psüühilised võimed, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima.[9]
Alkoholisõltuvus
[muuda | muuda lähteteksti]Alkoholisõltuvus on haigus. Sõltlaseks loetakse inimene, kellel esinevad viimase 12 kuu jooksul sümptomid: alkoholitaluvuse suurenemine (st soovitava joobe saavutamiseks on vajalik suurem alkoholikogus), esinevad võõrutusnähud, pikemad tarvitusperioodid, ei suudeta soovi korral alkoholi tarvitamist lõpetada või vähendada isegi selle füüsiliste või psüühiliste negatiivsete mõjude ilmnemisel, kulub palju aega alkoholi tarbimisele ja mõjust toibumisele, tarbimine mõjutab tugevalt töö- ja vaba aega.[10]
Esmaabi alkoholimürgistuse korral
[muuda | muuda lähteteksti]Alkoholimürgistus olla eluohtlik seisund.[11] Kui inimesel kahtlustatakse rasket alkoholijoovet või alkoholimürgistust, tuleb helistada hädaabinumbril 112 ning kutsuda kohale kiirabi.[7]
Kui alkoholijoobe kahtlusega inimene on teadvusel ja võimeline jooma, siis võib talle joogiks vett pakkuda. Kui aga inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks ja teda pole võimalik äratada, võib tegu olla koomaseisundiga. Sellest annavad tunnistust ka aeglustunud hingamine (sagedusega vähem kui 8 korda minutis), ebakorrapärane hingamine (hingetõmmete vaheaeg 10 sekundit või rohkem), madal kehatemperatuur ning kahvatuks ja sinakaks tõmbunud nahk.[7] Võimalusel tuleks osutada inimesele esmaabi nagu muudegi teadvusekaotusega seisundite korral:
- Inimene tuleks asetada pikali, endapoolne käsi tuleks tõsta üle inimese pea
- Seejärel tuleks inimene ettevaatlikult püsivasse külili asendisse keerata, soovitatavalt näoga enda poole
- Endapoolne käsi tuleks lamaja pea alla lükata nii, et ta pea püsiks kindlalt asendis näoga ettepoole kaldu, et lamaja saaks vabalt hingata ja vajadusel oksendada
- Inimest ei tohiks kuni kiirabi saabumiseni üksi jätta, tema keha tuleb soojalt katta ning tema hingamist jälgida
- Kui inimese hingamine on lakanud, tuleb ta kohe pöörata selili ning alustada elustamist ehk kunstlikku hingamist (nakkuse vältimiseks võib suu katta õhku läbilaskva riidetükiga). Kui elustatakse üksi, siis tuleks seda teha skeemiga 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist 100 korda minutis (väikelaste puhul on elustamisjuhised teistsugused). Nii tuleks jätkata seni, kuni inimesel taastuvad hingamisfunktsioonid või kuni saabub kiirabi[12]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- AA-liikumine
- Alkoholisõltuvus
- delirium tremens
- Fetaalalkoholisündroom
- Patoloogiline joove
- Tõenduslik alkomeeter
- Kainestusmaja
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tõlkijad K. Rehemaa, S. Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ 2,0 2,1 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Kirjastus Valgus, köide I (A-DYN), lk 104, Tallinn, 1975.
- ↑ 3,0 3,1 "Puust ja punaseks: joobes juhtimine juristi pilgu läbi". Liiklus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2020. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord". Riigiteataja. 01.06.2002. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ Denes Kattago. Riia haiglasse toodi 8,89-promillise joobega patsient. Delfi Forte. 09.07.2012
- ↑ politsei pidas kinni autojuhi, kelle veres tuvastati 8,35 promilline joove. ERR Uudised. 07.03.2006
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Alkoholimürgistus ja esmaabi". Alkoinfo. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ Herm, Toomas (21. aprill 2020). "Roolijoodik purjutas otse politseimaja ees (?)". Virtumaa Teataja. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ 9,0 9,1 §69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund. "Liiklusseadus". eRT. Vaadatud 27. juunil 2019.
- ↑ "Alkohol minu kehas" (PDF). Haigekassa. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ Mumma, Jaanus. "Alkoholimürgistus". Kliinik. Vaadatud 02.02.2021.
- ↑ http://www.alkoinfo.ee/et/ohutus/alkoholimurgistus Sissekanne veebiportaalis www.alkoinfo.ee (vaadatud 29.06.2013)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Isikul esineda võivate alkoholijoobele, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid Sotsiaalministri määrus, Riigi Teataja
- "Joobes sõidukijuhtimisega seonduvad riskid ja võimalikud meetmed joobes sõidukijuhtimise vähendamiseks" Justiitsministeeriumi uuring 2006