Alfred Mõttus
See artikkel räägib Eesti arstist ja poliitikust; Eesti NSV majandustegelase ja ministri kohta vaata artiklit Alfred Mõttus (1899–1951) |
Alfred Mõttus | |
---|---|
Haridusminister | |
Ametiaeg 1927–1928 | |
Eelnev | Jaan Lattik |
Järgnev | Leopold Johanson |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Alfred Julius Mõttus |
Sünniaeg |
12. september 1886 Taheva vald |
Surmaaeg |
4. oktoober 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast |
Rahvus | eestlane |
Erakond | Tööerakond |
Alma mater | Tartu Ülikool, arstiteaduskond |
Elukutse | arst, tervishoiutegelane ja poliitik |
Tunnustus |
Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, 1927 |
Alfred Julius Mõttus (12. september 1886 Taheva vald – 4. oktoober 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik.
Haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]Õppis Taheva vallakoolis, Karula kihelkonnakoolis (1897–1900), Hugo Treffneri Eragümnaasiumis (1901–1902), Tartu Kroonugümnaasiumis (1902–1908) ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (1908–1914) [1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Töötas aastail 1914–1918 arstina Võrumaal ja Valgas, olles 1915–1916 Valga Punase Risti haigemaja juhataja, 1916–1918 Venemaa Linnade Liidu Valga haigemaja juhataja ja Valga rajooni vanemarst ning 1917–1918 Valga linna tervishoiuarst. Valga tsiviil komissar alates 21. novembrist 1918.
Osales Eesti Vabariigi sünnist alates elavalt poliitikas. Aastail 1919–1940 töötas Mõttus Tervishoiu Peavalitsuses, algul juhataja abina ja alates 1920. aastast juhatajana. 1919–1923 oli ta Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni juhataja. 1922–1923 ja 1926–1927 oli töö- ja hoolekandeministri abi.
Aastail 1926–1932 oli Mõttus Riigikogu liige ja 1927–1928 haridusminister Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses.[1] 1928–1940 töötas haridus- ja sotsiaalministri (alates 1936 sotsiaalministri) abina. 1936. aastal oli ta Männiku plahvatusohvrite ja nende perekondade abistamise seltskondliku komitee esimees. 1937. aastal kuulus Rahvuskogu esimese koja liikmete hulka ja oli aastail 1938–1940 Riiginõukogu liige (rahvatervishoiu alalt, Tervishoiu Talituse direktor).[2]
Arreteeriti NKVD poolt 13. juunil 1941. Suri Sosva vangilaagris.
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]- Korporatsiooni Sakala asutajaliige
- Eesti Tööerakonna liige
- Eesti-Soome Liidu juhatuse esimees (1922–1924)
- Estonia Teatriseltsi juhatuse esimees (1923–1940)[1]
- Kultuurkapitali nõukogu liige ja näitekunsti sihtkapitali valitsuse esimees
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1927 – Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk
- 1936 – Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste
- 1939 – Valgetähe II klassi teenetemärk
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Dr A. Mõttus 50-aastane". Päewaleht, nr. 246. 11. september 1936. Vaadatud 20.04.2017.
- ↑ "Dr Mõttus Riiginõukogu liikmeks". Postimees (1886-1944). 23. märts 1938. Vaadatud 20.04.2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Mõttus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Valga kodulooline andmebaas ISIK
Eelnev Jaan Lattik |
Eesti haridusminister 1927 – 1928 |
Järgnev Leopold Johanson |
- Eesti arstid
- Rahvuskogu liikmed
- I Riiginõukogu liikmed
- Eesti Tööerakonna poliitikud
- Eesti haridusministrid
- Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased
- Korporatsioon Sakala liikmed
- Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid
- Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid
- Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1886
- Surnud 1942