Aleksija (Pljaškevitš)
Aleksija (vene keeles Алексия; kodanikunimega Анна Михайловна Пляшкевич Anna Mihhailovna Pljaškevitš; 1847 – jaanuar 1923) oli õigeusu nunn, Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostri teine ülem (iguumenja).
Anna sündis õigeusu vaimuliku tütrena. Kuna isa lesestus varakult, saatis ta tütre kümneaastaselt Borodino Päästja kloostrisse (Спасо-Бородинский монастырь), kust ta hiljem läks Moskva Kannatuste kloostrisse (Московский Страстной монастырь), kus ta 14 aasta pärast võttis vastu mantia ehk väikese skeema.
1897. aastal määrati ta Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostri ülemaks (iguumenjaks). 1902. aastal rajati kloostri abikirik Peterburi (tegutses 1923. aastani). Aleksija, kellel oli kogemusi nii majanduslikus kui ka vaimulikus valdkonnas, laiendas iguumenja Varvara rajatud lastevarjupaika ja kooli, vaestemaja, vaestele talupoegadele mõeldud ravilat, töökodasid; avas maali- ja ikoonimaali kooli, kus õdede kätetööna sündisid pühakujud kloostri ja vaeste koguduste jaoks. Vene-Jaapani sõja ajal 1904–1905 hoolitsesid õed haavatud sõjameeste eest.
1917. aastal evakueeriti iguumenja Aleksija koos mõne õega Kuremäelt Jaroslavli kubermangu. 1923. aastal otsustas ta Pühtitsa kloostrisse naasta, mil kloostri ülem oli Joanna (Korovnikova). Teel sai ta kopsupõletiku ja suri viis päeva pärast kohalejõudmist. Ta maeti kloostri nunnade kalmistule.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kornelius, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. Kroonlinna püha õiglane Joann, õigeusklikud eestlased ja õigeusk Eestis. Tõlkinud Toomas Hirvoja ja Natalja Lesnaja. Tallinn: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kirjastusosakond. Tallinn 2012.