Mine sisu juurde

Aleksander Veingold

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Veingold (sündinud 10. oktoobril 1953 Tapal) on Eesti maletaja [1] ja filosoof [2].

Rahvusvaheline meister males (1983), Eesti NSV teeneline treener (1988) [3].

Lõpetas 1971. aastal Tallinna 15. Keskkooli, 1976. aastal teoreetilise füüsika erialal Tartu Riikliku Ülikooli. Kaitses doktoritöö (PhD) praktilises filosoofias (2005, TLÜ) [4].

Maletajana ja treenerina

[muuda | muuda lähteteksti]

Võitnud Eesti meistrivõistlustel kulla (1983), 4 hõbedat ja 6 pronksi, mänginud Eesti meeskonnas 5 maleolümpial. Paljude rahvusvaheliste maleturniiride võitja, Eesti (2006), Soome (2007, 2011, 2012) ja Portugali (2008) võistkondlik meister. Tegutsenud naiste male maailmameistri Maia Tšiburdanidze sekundandina MM-i matšil (1981) [5] ja Jaan Ehlvesti treenerina (1986–1990). NSVL-i kõrgema kategooria treener-õpetaja (1989).

1998–2002 oli ta FIDE alakomitee "Male koolides" ja FIDE arengukomisjoni liige, 2002. aastal avaldas “Memorandumi male üldharidussüsteemi sisseviimisest" [6], milles muuhulgas kutsus malemaailma üle saama paljuaastasest vildakusest sportliku fundamentalismi suunas [7].

Paljude aastate jooksul rõhutas Veingold mõistusemängude filosoofia ja male sügavat vastastikust seost [8][9] [10].

2005. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi praktilise filosoofia alal väitekirjaga "Прагмадиалектика шахматной игры: основные особенности соотношения формально- и информально-логических эвристик аргументационного дискурса в шахматах" [11].

Kaasaegse aksiomatiseeritud filosoofia looja [12], aristoteliaan: «Jääb üle vaid imestada, miks kõigile kättesaadavad Eukleidese "Elemendid" ja vähem kättesaadavad Platoni ja Aristotelese teosed pole viinud üldtunnustatud aksiomatiseeritud filosoofia loomiseni.”[13].

Laiendas filosoofilise tesauruse mõistetega «aksiomatiseeriv analüüs», «inkorporeeriv objekt », «interaktiivne mudel»; aktualiseeris tärmini «aksiomatiseeritud filosoofia»[14]. 2014. aastal avaldas raamatu "Основы современной философии"[15].

Veingold kaitseb filosoofia juurutamist kohustuslikku haridussüsteemi eraldi õppeainena: “Filosoofiata pole kohustuslik haridus ilmselt täisväärtuslik”. [16][17][18][19][20][21]

  1. https://www.esbl.ee/biograafia/Aleksander_Veingold Eesti spordi biograafiline leksikon
  2. Eesti filosoofide loend
  3. Eesti spordi biograafiline leksikon
  4. Analüütiline ülevaade
  5. Матч за звание чемпионки мира по шахматам 1981
  6. MEMORANDUM male üldharidussüsteemi sisseviimisest
  7. Под звездой Кереса и спортивного фундаментализма
  8. "Вейнгольд А. Во что мы играем, или некоторые мысли о шахматах" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2021. Vaadatud 15. mail 2019.
  9. Вейнгольд А. О, шахматы! Вы- мир. // «64 — Шахматное обозрение».— 1999. — № 3. — С. 31—32.
  10. Veingold A. Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena. // «Akadeemia». — 2009. — № 7. — 1387-1399. ; № 8. — 1443-1461.
  11. "Analüütiline ülevaade" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2021. Vaadatud 17. mail 2019.
  12. Veingold A. Metamodelleerimine ehk aksiomatiseeritud filosoofia. // «Akadeemia». — 2002.— № 4. — 833–850.
  13. Aleksander Veingold 2001. Sokratese draama. – Õpetajate Leht, 5. oktoober.
  14. Proceedings of the XXIII World Congress of Philosophy.
  15. "Основы современной философии"
  16. Aleksander Veingold. Filosoofia ja haridus. // Haridus. - 1999. — № 4. — 11-14.
  17. Aleksander Veingold. "Riiklik õppekava ja filosoofia." Õpetajate Leht 25.02.2000
  18. Aleksander Veingold. "Haridus ja liberaalne filosoofia." Õpetajate Leht 14.01.2000
  19. Aleksander Veingold. "Avalik kiri Peeter Kreitzbergile" Õpetajate Leht 24.03.2000
  20. Aleksander Veingold. "Hea haridus ja filosoofia." Õpetajate Leht 28.02.2003
  21. Aleksander Veingold. "Filosoofia tagasi koolidesse!" Postimees 01.05.2003

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]