Aleksander Laipman
Aleksander Laipman VR I/3 (ka Aleksander Laipmann; 2. detsember 1886 Araste küla, Vigala vald, Läänemaa – 12. veebruar 1920) oli Eesti sõjaväearst.
Ta õppis Tallinna gümnaasiumis, lõpetas Tartu Ülikooli, oli EÜS-i liige.
Kui puhkes esimene maailmasõda, mobiliseeriti ta noore arstina Vene Põhjarindele. 1916. aastal kinkis ta Eesti Rahva Muuseumile tarvitamiseks kõlbmatu Austria kuulipilduja.[1] Eesti väeosade organiseerimisest alates oli seal arst.
Suri Eesti sõjaväearstina, Kopli Sõjaväehaiglas Vene valgekaartlaste seas puhkenud Kopli tüüfuseepideemia ohjeldamisel, nakatudes ka ise.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabadusristi I liigi 3. järk
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli Bernhard Laipman.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kairi Kaelep. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasõja aastail. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. XLV. Tartu, 2001. lk 23.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Dr. Aleksander Laipmann. Tallinna Teataja, nr. 35, 12. veebruar 1920
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Laipman, EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940.