Aleister Crowley
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aleister Crowley (õigesti Edward Alexander Crowley; 12. oktoober 1875 Leamington Spa – 1. detsember 1947 Hastings, East Sussex) oli inglise okultist, kabalist, müstik, luuletaja ja kirjastaja.
Ta oli algul ordu Hermetic Order of the Golden Dawn liige, hiljem juhatas ordut Ordo Templi Orientis ja enda asutatud ordut Astrum Argenteum. Oma raamatu "Liber AL vel Legis" alusel rajas ta filosoofilis-religioosse süsteemi Thelema.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Noorpõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Edward Alexander Crowley sündis 1875. aasta 12. oktoobri öösel kella 11 ja 12 vahel Inglismaal Warwickshire'is Leamington Spas.
Tema vanemad olid jõukas pruulikojaomanik ja ilmikpreester Edward Crowley ning tema abikaasa Emily Bertha Crowley (sündinud Bishop). Nad olid pühendunud kristlased, kes kuulusid vabakiriklikku liikumisse Plymouth Brethren. Nad tahtsid ka pojas juurutada sügavat religiooni.
Poiss kasvas üles oma vanemate rangete moraalinormide keskel. Juba väikese lapsena (umbes aastal 1879) pidi ta käima hommikustes piiblitundides. Piiblit (King James Version) tuli järgida sõna-sõnalt. Noorukina nentis ta, et teda erutasid veriste piinamiste kirjeldused ja kujutlus, et ta ise kannatab surmapiinade käes.
Tema isa suri 1887. aastal suuõõne vähki (poiss oli 11-aastane). Poeg päris 17 000 naela, mis oli suur varandus. Vanaisa, kes oli pruulikojaomanik, oli 19. sajandi keskpaigas avanud kõrtside keti, kus peale õlle pakuti ka singi- ja juustuleibu. Need tänapäeva kiirtoidusöögikohtadega sarnanevad asutused olid Londoni ametnike seas populaarsed ning ta teenis nendega terve varanduse. Kuna poiss oli oma isa ainuke järglane, sai ta päranduse, mis võimaldas tal ära elada leivateenimise ja rahamuredeta.
Pärast isa surma pühendus Crowley ema fanaatiliselt poja õpetamisele, kuid pojas tekitas kristlus vaid vastuhakku ja mässumeelsust, sest talle tundus, et kristlus peab patuks kõige inimlikumaid omadusi. Seetõttu andis ema noormehele hüüdnime "Metsaline", mida Crowley sestpeale aastaid uhkusega kandis.
1888. aastal andis ema tollal 13-aastase poisi kristlikku internaati. Seal püüti teda vägisi (poolteiseaastase isolatsiooniga) "ümber kasvatada", sest ta oli olnud teiste lastega seksuaalses kontaktis ja sellega internaadi reegleid rikkunud.
1895. aastal asus Crowley Cambridge'i ülikooli Trinity College'is humanitaarteadusi õppima. Sel ajal tärkas temas huvi mägironimise vastu. Muu hulgas ronis ta Alpides. Samasse aega jäävad tema esimesed luulekatsetused.
1896. aastal leidis aset otsustav juhtum, mis tegi ta teadlikuks oma "maagilisest väest". Samal aastal jättis ta ülikooli pooleli ning hakkas end keldipäraselt Aleisteriks kutsuma.
Kuldse Koidiku Hermeetilises ordus
[muuda | muuda lähteteksti]Juba noorpõlves oli Crowley tuntud suurepärase mägironijana. Ekspeditsioonid ja reisid viisid teda paljudesse maailma paikadesse. Aastal 1898 peatus ta mägironijana Šveitsis. Seal tutvus ta Julian L. Bakeriga, kes omakorda esitles teda George Cecil Jonesile, kes viis ta Kuldse Koidiku Hermeetilisse Ordusse (Hermetic Order of the Golden Dawn), mis oli roosiristlik-vabamüürlik maagiaordu. Ordu liikmeks astus ta 18. novembril 1898 ja sai nimeks Perdurabo ('jään lõpuni kindlaks'). Detsembrist veebruarini läbis ta järgmised kolm astet. Ilmus tema pornograafiline luulekogu "White Stains".
Crowley õppis müstikat koos sõprade ning ordu juhatuse liikmete William Butler Yeatsi ja Arthur Edward Waite'iga, kellest hiljem said tema vaenlased.
1899. aastal tutvus Crowley Allan Bennettiga (ordunimi Iehi Aour). Nad praktiseerisid koos ordu rituaalseid maagiaharjutusi. Kui Crowley nägi, et Bennett elab viletsas korteris, kutsus ta mehe enda juurde elama. Allan Bennett võttis pakkumise vastu, seades tingimuseks, et temast saab Perdurabo isiklik meister, kes annab talle edasi kõik oma teadmised. Kuna Allan Bennett tarvitas uimasteid, siis ta mainis Crowleyle, et on olemas uimasti, mis "näitab loori asjade maailma taga". Crowley otsustas selle uimasti leida. Ta katsetas oopiumi, kokaiini, morfiini, eetri ja kloroformiga. Allan Bennett tutvustas Crowleyle lähemalt ka budismi põhimõtteid.
1900. aastal asus Bennett tervislikel põhjustel elama Tseilonile ning Crowley kolis Šotimaale Loch Nessi äärde Boleskine House'i. Sestpeale nimetas ta end Laird of Boleskine ja riietus šoti aadliku kombel.
Kuna ordu Londoni liikmed ei lubanud Crowleyl homoseksuaalsete suhete tõttu tõusta viienda astmeni (Adeptus Minor), külastas ta 1900. aasta jaanuaris Pariisis ordu rajajat Samuel Liddell MacGregor Mathers. Hoolimata lojaalsusvandest viis too vastava tseremoonia läbi ning Crowley tõusis viiendale astmele. Vennaskond Londonis seda pühitsust ei tunnistanud ning heitis Mathersi ordust välja (see ei olnud ainuke põhjus). Crowley püüdis Mathersi nimel omale saada kas võimu ordu üle või selle varandust. Ta katkestas ühe rituaali, kandes šoti mägilaste regaale ja kapuutsi. Selle tüli käigus kasutati väidetavalt ka maagilisi rünnakuid. Crowley teatel kasutasid mässajad tema vastu vaenulikku maagiat. Tema vihmamantel olevat ise süttinud ning ta olevat põhjuseta raevu läinud, nii et isegi hobused hirmust ära jooksid. Lõpuks läks ordu ajakirjanduse ja politsei kaasabil laiali.
Mais 1900 suundus Crowley Mehhikosse, et Méxicos okultismiga tegelda ja mägedes ronida. Ta jätkas üksinduses maagiaõpinguid ja avastas enda jaoks sõna "abrakadabra".
- 1901. aastal väitis Crowley, et harjutades Raja joogat on ta viimaks jõudnud ühte paljudest meeleseisunditest vaimse ühtsuse teel, mida nimetatakse dhyanaks, mida ta on veidi kirjeldanud ka oma teoses "Magick Book IV".
- 1903. aastal avaldas ta essee empiirilisest lähenemisest budismile, mida keegi polnud varem üritanud ega suutnud lõpule viia.
- 1904. aastal olevat tema ja ta naine Rose saanud reisil Kairosse nägemuse, kus Rose'ile olevat end ilmutanud Egiptuse jumal Horus, kes kuulutas talle uue maagilise Aeoni ajastu algust. 8. aprillil ja kahel järgmisel päeval dikteeris Horus Crowley'le esimese püha raamatu – "Liber AL vel Legis" – teksti. Suur osa raamatust on numbritesse krüpteeritud ning neid on keelatud tõlkida, kuna Horus ei soovinud, et tema teadmised saaksid järjekordseks religioosseks dogmaks.
- Crowley liigitas maagiat selle keerukuse astmete järgi kaheks: "lihtsam maagia" ja "kõrgem maagia", mida ta hakkas tähistama uuenduslikult sõnaga magick.
Filosoofilised ja religioossed vaated
[muuda | muuda lähteteksti]Vastukaaluks kristlusele lõi Crowley oma filosoofiliste vaadete süsteemi, mis koosnes erinevate Idamaade usunditest (sealhulgas budism, hinduism, tantra – tänapäeva lääne seksuaalmaagia eelkäija, zoroastrism ja mitmed joogasüsteemid), Lääne okultismist, mida harrastas ja arendas ka Kuldse Koidiku Hermeetiline Ordu, ning ka Kuldse Koidutähe Ordu (O.T.O. – Ordo Templi Orientis) kasutatud vabamüürlaste rituaalidest. Kõik see põhines niinimetatud teaduslikul skeptitsismil.
Ta keskendus müstiliste ja maagiliste nähtuste uurimisele teaduslike meetodite abil. Ta leidis, et kõike müstilist ei peaks võtma täisväärtusliku ja täieliku tõena, kuna alles teaduslik uuring pidi alla joonima selle tõelise religioosse mõtte. Tihti avaldas Crowley enda ajastu kohta äärmuslikke ja liiga vabameelseid seksuaalseid vaateid, põimides neid enda luuletustesse ja traktaatidesse. Ta defineeris seksuaalmaagiat kui seksuaalakti ärakasutamist koondamaks enda tahet mitteseksuaalse maailma mõjutamisele. Inspiratsiooni sai ta ameeriklasest kirjanikult Paschal Beverly Randolphilt, kes soovitas "Eulise raamatus" seksuaalmaagia praktiseerijatel ära kasutada orgasmihetke, et lausuda enda "palve" tulevaste sündmuste suunamise ja/või mõjutamise eesmärgil.
Thelema
[muuda | muuda lähteteksti]Crowley loodud religioosse või müstilise süsteemi valda langeb ka enamik tema mitteilukirjandusteoseid. Süsteem põhineb filosoofilisel ja radikaalsel libertarismil, mis mõneti sarnaneb Nietzsche maailmavaatega, ning müstilisel initsiatsioonisüsteemil, mida rakendas Kuldne Koidik.
Teose põhiteese on üldiselt kaks: "Thou what thou wilt shall be the whole of the Law" – "Ainus seadus on – tee mida soovid ja tegema pead". See lause pidi inspireerima inimest otsima enda kõrgemat teadvust, üldist heaolu ja tasakaalu, mitte keskenduma hetkelisele ja väheldasele minale ning tema ihadele ja soovidele.
"Love is the law, love under will" – "Armastus on seadus, armastus tahte väe all". Crowley nägemus "armastusest" on sama keeruline kui tema nägemus "tahtest". Juba Kuldne Koidik nägi maailma käimapaneva jõuna mehe ja naise vahelist seksuaalset pinget. Crowley andis sellele nime sexual magick (seksuaalmaagia). Just see on tegelikult üks läbivamaid teemasid Thelemas.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Crowley ampluaa kirjanduses oli lai. Ta kirjutas ohtralt okultismi teemadel: tarokaardid, astroloogia, kabbalah, jooga jne. Samuti kirjutas ta "theleemilise" nägemuse/tõlke Tao Te Chingile, mille algmaterjalid on pärit ingliskeelsetest tõlgetest, kuna ta ei osanud sõnagi teose algkeelt – hiina keelt.
Crowley suurim soov oli avaldada kogu inimkonna religioossed ja müstilised kogemused ühes lihtsas "valemis" või filosoofilises tõlgenduses. Ta avaldas paljud enda raamatud ise, kulutades sellele suure osa enda saadud pärandusest ja olemasolevast varast, kuna need ei leidnud oma kurikuulsuse tõttu tavaliselt laiemat kõlapinda.
Crowley mahukaim teos on "The Equinox" ("Pööripäev"), mis oli algul Argentum Astrumi (Hõbetähe ordu) ja hiljem O.T.O. ametlik kord poolaastas ilmuv häälekandja. Seda peetakse üheks kaalukamaks okultismi tutvustavaks tööks ajaloos, mida võib leida ka hilisema nimetuse "The Review of Scientific Illuminism" ("Teadusliku illuminismi ülevaade") alt. Lisaks okultismiteemadele kirjutas Crowley ka sissejuhatuse ja õpetuse joogale.
Oma ilukirjandusteoste "Moonchild" ja "Simon Iff" tegelastena on ta kujutanud reaalseid inimesi oma ümbruskonnast. Näiteks kujutab ta teoses "Moonchild" Mathersit kurjategijana nimega SRMD, mis viitab Mathersi maagilisele sünonüümile. Sama lugu on ka Arthur Edwardiga, kes ilmub raamatus nime all Arthwaite. Sõpra Bennettit kujutab Crowley samas teoses aga peategelase õpetaja ja sõbra Simon Iffina. Crowley näitas ka võimekust poeedina. Kuulsaimad tema vähestest teostest selles žanris on kolm luuletust:
- "The Neophyte" ("Algaja")
- "The Rose and the Cross" ("Roos ja rist")
- "The Quest" ("Rännak")
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aleister Crowley |