Alam-Tunguska

Alam-Tunguska asukoht Jenissei valglas

Alam-Tunguska

Putorana mägismaa ja Alam-Tunguska

Alam-Tunguska (vene keeles Нижняя Тунгуска (Nižnjaja Tunguska), evengi keeles Эдигу Катэнна (Edžigu Katennga)) on jõgi Aasias Siberis Kesk-Siberi kiltmaal Jenissei valglas.

Jõgi on 2989 km pikk ja tema valgla on 473 tuhat km².

Alam-Tunguska lähe asub Irkutski oblastis. Algul voolab ta itta ja möödub Leena jõe kaldal olevast Kirenskist kõigest mõnekümne kilomeetri kauguselt. Seal pöörab ta algul kirdesse ja siis Podvološinos põhja. Pärast Nepa suubumist temasse vasakult asub jõe kaldal Preobraženka. Seal eraldab jõgi läände jäävat Kesk-Tunguusi platood ja itta jäävat Leena platood. Siis suubuvad Alam-Tunguskasse vasakult Suur-Jerjoma ja Teteja. Edasi asuvad jõe kaldal Jerbogatšon, Hamakar ja Nakanno. Seal pöördub jõgi läände ja ületab peatselt Krasnojarski kraisse kuuluva Evengimaa piiri. Vasakult suubub jõkke Ilimpeja ja suubumiskohas asub Jukta. Seal ulatub jõeni põhjast Viljui platoo, aga varsti jõuab jõgi Sõverma platoole. Paremalt suubub jõkke Jeika ja siis läbib ta Kislokani, mille juures asub Alam-Tunguska vastaskaldal 887 m kõrgune Lanihheni mägi. Alam-Tunguska läbib Evengimaa keskuse Tura, kus temasse suubub paremalt suurim lisajõgi Kotšetšum. Edasi suubuvad Alam-Tunguskasse vasakult Nidõm, paremalt Vivi, siis suurim vasakpoolne lisajõgi Taimura ja vasakpoolne lisajõgi Utšami. Utšami asula ei paikne samanimelise jõe suudmes, vaid tükk maad allavoolu. Seal jõuab Alam-Tunguska Tunguusi platoole. Temasse suubub paremalt Tutontšana ja jõe suudmes asub Tutontšanõ asula. Sealkandis pöördub jõgi pikkamööda loodesse ja ületab Evengimaa piiri. Piiril pöördub jõgi läände ja suubub peatselt paremalt Jenisseisse. Suudmes asub Turuhhansk. See asula on saanud nime Turuhhani jõe järgi, mis sealsamas vasakult Jenisseisse suubub, aga Turuhhansk ise jääb Jenissei paremale, Alam-Tunguska poolsele kaldale.

Vooluhulga poolest on Alam-Tunguska Venemaa 11. jõgi. Tema keskmine vooluhulk on suudmes 3680 m³/s. Minimaalne aastane vooluhulk, keskmiselt 2861 m³/s, mõõdeti 1967. aastal, aga maksimaalne aastane vooluhulk, keskmiselt 4690 m³/s, aastal 1974. Kuid palju rohkem kõigub vooluhulk kuude lõikes. Kevadise suurvee ajal juunis on jõe keskmine vooluhulk 19 330 m³/s ja mais 6567 m³/s. Kõige väiksem on vooluhulk talvel: aprillis 195 m³/s ja märtsis 197 m³/s. Kuu absoluutne miinimum mõõdeti 1969. aasta märtsis (27,8 m³/s) – see oli erakordselt kuiv talv. Kuu absoluutne maksimum 31 500 m³/s mõõdeti 1959. aasta juunis. Üksikutel päevadel on täheldatud vooluhulka koguni 74–112 tuhat m³/s, mis moodustab 50–70% Jenissei alamjooksu vooluhulgast.

Vooluhulga suure muutumise tõttu kõigub kõvasti ka veetase. Madalamates kohtades on täheldatud jääummistusi, mis võivad kerkida 30–35 m kõrgusele madalvee tasemest. Jääminek toimub Alam-Tunguskal maruliselt ning selle jäljed on kaldal näha näiteks poleeritud kaldakaljude ja koos juurtega välja kistud puude järgi.

Laevaliiklus Alam-Tunguskal on seotud suurte raskustega arvukate käänakute ja kärestike ning veetaseme suure hooajalise kõikumise tõttu. Suured laevad saavad jõge mööda sõita ainult kevadise suurvee ajal ja mõnel aastal olenevalt sademetest ka suve lõpul ja sügise algul. Eriti ohtlik on laevadele 128–130 km kaugusel suudmest asuv Oron ehk Suur künnis.

Esimene laev ületas Suure künnise alles 1927. aastal ning see pani aluse laevaühendusele Turuhhanski ja Tura vahel. 2009. aasta seisuga loetakse jõgi laevatatavaks kuni Kislokanini, mis asub suudmest 1155 km kaugusel. Parve või sõudepaadiga saab jõe läbi sõita kogu ulatuses.

Aastal 1911 hakati tegema plaane Alam-Tunguska ja Leena ühendamiseks Kirenski kandis. Seal lähenevad need jõed teineteisele 15 km kaugusele. Probleem on selles, et Leena on seal merepinnast 245,3, aga Alam-Tunguska 329,7 m kõrgusel ja pealegi pole Alam-Tunguska sealkandis laevatatav. Kanali ehitamine läheks ka väga keeruliseks ja kalliks ning seetõttu otsustati seda projekti mitte ellu viima hakata.