Ala Lompolo
|
See artikkel räägib Kiruna valla järvest; Pajala valla järve kohta vaata artiklit Ala Lompolo (Pajala) |
Ala Lompolo on järv Rootsis Lapimaa maakonnas Jukkasjärvi kihelkonnas Norrbotteni läänis Kiruna vallas Kirunast vahetult lõunas Lombolo linnaosa Lombolo strandi asumi juures. Geograafilised koordinaadid on 67° 50′ 4″ N, 20° 14′ 50″ E.
Järv kuulub Tornio jõe valglasse. Pisut põhja pool ülesvoolu on Yli Lompolo järv.
Pindala on 0,24 km², kaldajoone pikkus on 2,03 km ja kõrgus merepinnast 491,2 m üle merepinna. Järvest voolab läbi Luossajoki.
Ala Lompolo on Norrbotteni lääni kõige saastatum järv.
Elustik
[muuda | muuda lähteteksti]Loomad
[muuda | muuda lähteteksti]Elu Ala Lompolos on suure saastatuse ja perioodilise hapnikupuuduse tõttu marginaalne ja piiratud. Järve põhjaelustikus domineerivad surusääsklaste vastsed, kuid on herneskarplasi ja vesilesti.
Kalapüük on ammu võimatu. 1990. aastatel tehti proovipüük, et uurida kalade seisukorda, kuid vaatamata korduvatele katsetele ühtegi kala ei saadud. Varem elasid järves muu hulgas suured meriforellid ja arktika paaliad. Väikesi kalu, tõenäoliselt luukaritsaid, järves ja Luossajokis siiski on.
Linnustik on liigirikas. Paljud linnud pesitsevad ja puhkavad madalas vees, sealhulgas partlased, sarvikpütt, tuttvart, väikekoskel, rohukoskel ja naerukajakas.
Taimed
[muuda | muuda lähteteksti]Ka Ala Lompolo veepealne ja veealune taimkate on minimaalne ja piirdub järve madalamate osadega. Järve edelaosas on taimede levik kõige suurem. Järve ümbruses on kõige rohkem pajusid, tarnasid ja tundrakasemetsi.
Keskkonnaprobleemid
[muuda | muuda lähteteksti]Saaste
[muuda | muuda lähteteksti]Ala Lompola ja Yli Lompolo kriisiolukord avastati 1990. aastate alguses seoses LKAB tehtud uuringutega Luossajärvi lõunaosa tühjendamise käigus. Kalapüük oli võimatu ja järv sisaldas suues koguses keskkonnamürke.
Põhjasetted sisaldavad suures kontsentratsioonis raskemetalle, sealhulgas elavhõbedat; põhjas on seda üle 230 kg ja järv on sellest palju kannatanud. Peale selle arvatakse setetes leiduvat 10 tonni tsinki, 3 tonni vaske, 1,6 tonni pliid, 1 tonn molübdeeni ja 33 kg kaadmiumi. Pole päris selge, kust on pärit elavhõbe, kuid üks võimalik põhjus on see, et LKAB kasutas varem maagi analüüsimiseks maaki. Peale selle on Rootsi kaitsejõud 1954. aastal valitsuse otsusega järve uputanud 17 000 ebastabiilset granaati ning järves on suures kontsentratsioonis polükloreeritud bifenüüle.
Suure saastatuse tõttu on muu hulgas surusääsklastel on selgelt väärarenenud suised.
Võimalikud meetmed
[muuda | muuda lähteteksti]Ala Lompolo puhastamine on aktuaalne, sest Ala Lompolo on üks Tornio jõe lähteveekogusid, mis mõjutab kogu veesüsteemi allavoolu. Jukkasjärvis on juba 1990. aastatel täheldatud, et näiteks haug sisaldab kõrgendatud kontsentratsioonis elavhõbedat.
Osavalgla
[muuda | muuda lähteteksti]Ala Lompolo kuulub osavalglasse (753293-168585), mida SMHI nimetab Utloppet av Ala Lompolo. Selle keskmine kõrgus merepinnast on 556 m ja selle pindala on 3,78 km². Koos nelja valglaga ülesvoolu on valgla pindala on 21,92 km². Läbi Ala Lompolo voolava Luossajoki veed jõuavad merre pärast kahe vooluveekogu läbimist 386 km kaugusel. Valgla koosneb suuremalt jaolt metsast (39%) ja avamaast (39 %). Valglal on 0,22 km² veepinda, järveprotsent on 7,3%. Hoonestus katab 0,39 km² ehk 13% valglast.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ala Lompolo, Vatteninformationssystem Sverige