Akkajaure
| Akkajaure | |
|---|---|
 Vaade üle Akkajaure Akka massiivile | |
| Pindala | kuni 242 km² |
| Pikkus | 58 km |
| Laius | 10 km |
| Suurim sügavus | 92 m |
| Kõrgus merepinnast | 453 m |
| Koordinaadid | 67° 38′ 7″ N, 17° 38′ 29″ E |
Akkajaure (Lule saami Áhkajávrre) on paisjärv Rootsis Norrbotteni läänis Jokkmoki ja Gällivare valla piiril, Luleälveni ülemjooksul.
Akkajaure on Rootsi üks suurimaid paisjärvi, mis moodustus kuuest väiksemast järvest ja paljudest ruutkilomeetritest karjamaast pärast seda, kui 1919–1923 rajati Luleälveni jõele esimene Suorva tamm. Tammi tõttu muutub järve veetase kõrgusvahemikus 423–453 m. Maksimaalse veeseisu korral on järve pindala 242 km², keskmine sügavus 30 m, suurim sügavus 92 m ning koguruumala u 8 km³. Minimaalse veeseisu korral väheneb pindala 94 km²-ni. Tammide mitmete ümberehitustega on järve reguleeritav maht järk-järgult suurenenud ning on praegu 5,9 km³.
Järve valgala haarab enamiku Padjelanta rahvuspargist ning Sareki rahvuspargi lääneosa. Valgala pindala on 4650 km². Suurim sissevoolav jõgi on Vuojatädno, mis annab üle poole kogu järve saabuvast veest. Umbes viiendiku sissevoolust annab Sitasjaure järvest läbi Ritsemi elektrijaama kulgev tunnel. Kogu aastane sissevool on 6,8 km³. Väljavool toimub kagutipust Suorvast kahe tammi kaudu. Märkimist väärib ka järve looduslik väljavool Stora Sjöfalletis, mis moodustab võimsa joa.
Jääkate tekib järvele tavaliselt novembri lõpus või detsembri alguses ning kaob juuni alguses. Suvel soojeneb vesi pinnakihis 10-11 kraadini.
Järve kaldad piirnevad suures osas Stora Sjöfalleti rahvuspargiga, kuid akvatoorium on sihilikult arvatud rahvuspargi piiridest välja. Kirdekaldale on rajatud maantee. Kirdekaldal asuva Ritsemi ja edelakalda vahel on suvel regulaarne laevaühendus, mida kasutavad matkajad Padjelanta ja Sareki rahvusparki pääsemiseks. Järve edelaküljel asub Akka massiiv.
Akkajaure ümbrus on suvepoolaastal Sirgesi saamiküla läänepoolseim tuumikala, mil teda kasutatakse põhjapõtrade karjatamiseks. Suvel põhjapõdrad paarituvad ja poegivad seal. Piirkonnas on palju karjatamisega seotud rajatisi: karjaseonne, aedikuid põhjapõtrade märgistamiseks ja tapmiseks ning saami asundusi.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jörgen Sahlberg. Physical modelling of the Akkajaure reservoir. Hydrology and Earth System Sciences 7 (3), 268–282, 2003.