Aino Õige
Aino Õige, on kasutatud ka nimekuju Aino Somann-Õige, (neiupõlvenimega Aino Sooman 29. juuni 1935 Abemäe talu, Varbola, Rapla rajoon – 17. juuli 2018 Tallinn) oli eesti botaanik ja looduse populariseerija.
Lõpetas 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiateaduskonnas botaanika erialal diplomitööga "Andmeid kaasikute alustaimestikust ja ökoloogilistest tingimustest Eesti NSV-s".[1]
Aastatel 1960–1964 oli ta Viidumäe looduskaitseala juhataja. Seejärel töötas Tallinnas Eesti NSV Noorte Naturalistide Keskmaja (hilisema nimega Noorte Loodusesõprade Keskmaja) metoodikuna[2], koostas pedagoogilisi looduskaitse juhendmaterjale ning juhendas sealsamas botaanikaringi.
Aino Õige oli abielus Sulev Õigega, peres oli kolm last. Aino Õige suri leukeemia tagajärjel.[3]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Eilart. Viidumäe: Haruldaste taimede kogu, Tallinn 1963 (kaasautor, raamat Viidumäe looduskaitsealast)
- Aino Õige, Tiit Randla, Velli Kasemets, Fred Jüssi. Tunne loodust, Tallinn 1967 (kaasautor)
- Velli Kasemets, J. Metsaorg, Tiit Randla, Aino Õige. Loodusesõprade ringi näidisprogramm, Tallinn 1970 (kaaskoostaja)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tartu Ülikooli botaanikaosakonna lõputööd 1949–2013. Tartu Ülikooli botaanikaosakonna veebileht. Vaadatud 18.04.2020.
- ↑ Noored naturalistid. Nõukogude Õpetaja, 10.04.1965. (Digaris)
- ↑ Aino Õige eluloolised andmed Genis. Vaadatud 18.04.2020.