Aijubiidide riik

	Ajalugu ja sündmused
Riigi loomine	1171
Riigi lõpp	1260

	Aijubiidide sultanaat ; الأيوبيون ; ایوبیان 1171–1260
	Lipp
	Aijubiidide alad pärast Saladini surma 1193. aastal
Valitsusvorm	Sultanaat (vürstiriikide liit)
Sultan	Saladin (1174–1193) ; Al-Aziz (1193–1198) ; Al-Mansur (1198–1200) ; Al-Adil I (1200–1218) ; Al-Kamil (1218–1238) ; Al-Adil II (1238–1240) ; As-Salih Ayyub (1240–1249) ; Al-Ashraf Musa (1250–1254)
Pealinn	Kairo (1174–1250) ; Aleppo (1250–1260)
Religioon	Sunni islam
Pindala	5 000 000 km² (1190)
Rahvaarv	7 200 000 (12. sajand)
	Ajalugu ja sündmused
Riigi loomine	1171
Riigi lõpp	1260
Riigikeeled	Araabia
Rahaühik	Dinaar
Fatimiidide kalifaat ; Zengiidide dünastia ; Jeruusalemma kuningriik	Mamlukkite sultanaat

Aijubiidide sultanaat oli kurdi päritolu moslemi Aijubiidide dünastia (araabia: الأيوبيون‎ al-Ayyūbīyūn; kurdi: دووگەلی ئەییووبی‎ Dûgela Eyûbiyan) poolt aastatel 1171–1260 valitsetud riik Lähis-idas, Oma võimu tipul valitsesid nad Egiptuse, Süüria, Mesopotaamia, Hidžazi ja Jeemeni aladel.

Riigi moodustamine

Aijubiidide sultanaadi moodustanud Aijubiidide dünastia asutas Saladin. Egiptuse Fatimiidide kalifaadi vesiiri, Saladini onu Shirkuhi surma järel 1169. aastal haaras võimu Egiptuses Saladin, kes määrati Egiptuse vesiiriks. 1171. aastal, viimase fatimiididest kaliifi al-ʿĀḍid li-Dīn Allāhi surma järel kukutas Saladin Fatimiidid ja asutas Aijubiidide valitsejadünastia (1171–1260), mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks Egiptuse sultaniks.

Dünastia valitses suurt osa Lähis-Idast 12. ja 13. sajandil. Saladin oli Fatimiidide kalifaadi vesiir kuni ta 1171. aastal Fatimiidide võimule lõpu tegi. 1174. aastal, pärast Aijubiidide eelmise valitseja, Zengiidide dünastia Nur ad-Din'i surma, kuulutas ta iseenda sultaniks. Aijubiidid veetsid järgmise kümnendi uusi alasid vallutades.

Nur ad-Dini surma järel järgnes talle valitsejana tema 11-aastane poeg As-Salih. Saladin vallutas ja hõivas oma mamelukkide väega 1174. aastal Damaskuse, Homsi ja Hama ja kuulutas end regendiks, 1175. aastal vallutas ta Ba‘labakki ning piirkonna Zengidi dünastia esindajad. 1176. aastal abiellus ta Nur ad-Dini lesega ning teda tunnistati Süüria valitsejana. As-Salih suri 1181. aastal. 1183. aastal vallutas Saladin Aleppo ja 1186. aastaks kõik Süüria alad ning allutas oma võimule kõik Lähis-Ida moslemite alad.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, nende suurimas ulatuses 1188. aastal

Ristisõjad

Aastaks 1183 oli Saladini võimu all Egiptus, Süüria, Põhja-Mesopotaamia, Al-Ḩijāz, Jeemen ja Põhja-Aafrika rannik kuni tänapäeva Tuneesia piirini. Suur osa Jeruusalemma kuningriigist läks samuti pärast Hattini lahingut Saladini kätte. 12. sajandi lõpuks said ristisõdijad Ristisõdade käigus Palestiina ranniku üle uuesti kontrolli.

Saladin alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele 1183. aastal ja 1187. aasta maikuus Jordani jõe piirkonnas ja Tripoli Raymond III valduses olnud Tiberiase kindluse vallutamisega Galileas ning astus seejärel vastu ka ristisõdijate kristlikele riikidele Süüria aladel ja võitis Jeruusalemma kuningas Guy de Lusignanilt aastal 1187 Hattini lahingus ning vallutas Jeruusalemma ja Palestiina Akko, kuid Tyre vallutamise hoidis ära õigeaegselt saabunud Montferrat' markii Konradi saabumine.

Saladin juhtis järgnevalt islami vastupanu Kolmandas ristisõjas (1189–1192) frankidele (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) ja teistele Euroopa ristisõdijatele Levandis. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, ristisõdijad suutsid Akko kahe-aastase piiramise järel 1191. aastal enda kätte tagasi saada ning seejärel hõivata Ashkeloni.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, ca 1190

1191. aastal sõlmis Inglismaa kuningas (1189–1199) Richard I rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.

Pikemalt artiklis Ristisõjad

Killustumine

Pärast Saladini surma aastal 1193 langes Aijubiidide riik kodusõtta. Riik läks tema poegade vahel jagamisele: Az-Zahir Ghazi sa Aleppo, Al-Aziz Uthman sai Kairo ja vanim poegadest, Al-Afdal ibn Salah ad-Din jäi võimule Damaskuses. Saladini vend Al-Adil I (ristisõdijate seas tuntud nime "Saphadin" all) sai Ülem-Mesopotaamia (al-Jazira), al-Adili poeg Al-Mu'azzam Isa võimu alla läksid al-Karak ja Transjordan.

Aastal 1196 lõi Uthman al-Afdali Damaskusest välja. Pärast Uthmani surma aastal 1198 al-Afdal naasis, kuid al-Adil oli juba Damaskuse tsitadelli oma kontrolli alla saanud. Saladini vend Al-Adil vallutas aastal 1200 ka Kairo ning saatis al-Afdali aastal 1201 Damaskusest lõplikult välja. Al-Adil nimetas end Egiptuse ja Süüria sultaniks ning kõik hilisemad Egiptuse sultanid olid tema järeltulijad, Damaskus läks tema poja, al-Muzzami valitseda, Ülem-Mesopotaamia usaldas ta oma teisele pojale, Al-Kamilile.

Sultan (1218–1238) Al-Kamil valitsusajal tõrjuti tagasi Viienda ristisõja käigus rünnak Egiptuse aladele. 1218. aastal rünnati Damietta linna Egiptuses. Ristisõdijad olid liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Rünnakus Egiptuse sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu.

1230ndatel proovisid Aijubiididest emiirid Süürias Egiptusest iseseisvaks saada ning olid riigist lahus kuni sultan As-Salih Ajjubiid riigi ühtsuse taastas, liites aastaks 1247 suurema osa Süüriast, v.a Aleppo, dünastia aladega. Aijubiidide sultan As-Salih Aijubiid, kes võitles võimu pärast oma onu As-Salih Ismailiga palgatud väed vallutasid 1244. aastal ristisõdijatelt Jeruusalemma.

Seitsmes ristisõda (1248–1254) algas Egiptuses Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga.

Selleks ajaks olid kohalikud moslemid ajanud Aijubiidid välja Jeemenist, Al-Ḩijāz'ist ning mõnest Mesopotaamia osast. Pärast al-Salih Aijubi surma 1249. aastal sai Egiptuse valitsejaks Al-Muazzam Turanshah. Ta tõugati varsti pärast seda troonilt mamelukkide poolt, kes olid äsja tagasi löönud ristisõdijad Niiluse delta juurest. See lõpetas Aijubiidide võimu Egiptuses, pärast seda kukkus läbi arvukalt Süüria emiiride katseid Egiptus tagasi saada. 1260. aastal vallutasid mongolid Aleppo ja varsti pärast seda vallutasid nad ka ülejäänud Aijubiidide alad.

Sultanid

Saladin (1174–1193)
Al-Aziz (1193–1198)
Al-Mansur (1198–1200)
Al-Adil I (1200–1218)
Al-Kamil (1218–1238)
Al-Adil II (1238–1240)
As-Salih Ayyub (1240–1249)
Al-Ashraf Musa (1250–1254).

Vaata ka

Lähis-Ida ajalugu
Kaliifide loend
Egiptuse mamelukid ja nende Mamelukkide sultanaat
Jeruusalemma kuningriik
Mongolite riik