Agarik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) |
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Furtsellaaria (perekond) |
| Agarik | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eucaryota |
| Riik |
(Rhodoplantae) |
| Hõimkond |
Punavetiktaimed Rhodophyta |
| Klass |
Punavetikad Florideophyceae |
| Selts |
Gigartinales |
| Sugukond |
Furcellariaceae |
| Perekond |
Furcellaria |
| Liik |
Agarik |
| Binaarne nimetus | |
|
Furcellaria lumbricalis | |
| Sünonüümid | |
|
Furcellaria fastigiata, Fucus fastigiata [1] | |
Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik. Liik on laialt levinud ja tuntud üle terve Läänemere.[2]
Agarik on punakaspruuni värvi, 4–20 cm pikkuse tallusega põõsataoline vetikas[3].
Ta kuulub makrovetikate hulka.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Liigi eluiga on 5–10 aastat, vastavalt kasvutingimustele ümbruses. Tegemist on mereliigiga, mis on võimeline kasvama soolsusega kuni 3 psu.[2]
Värvuselt on agarik punakaspruunikast kuni pruunikas, läbiva valguse käes on vetikas pruun ning päikesevalguse toimel mõnikord pleekinud roheliseks.[4]
Agarik on tetrasporangiaalne taim. Emas tallused erinevad isas tallustest suuruse ning kuju poolest. Isas tallus on iseloomulik oma viljakate okste otstega, mis on munajad, limase ning rooska varjundi ning kollaka värvusega. Emased tallused on sageli harkja ning nõrgenenud steriilse tipuga. Kui isas tallused on umbes 5 mm pikkused, võivad emase omad olla vahelduda 8–18 mm pikkuse vahel.[4]
Tallused on paljunemis vegetatiivne kude, mis on diferentseerumata ning mis on liikumatutel organismidel.[5]
Furcellaria lumbricalis on kaks vormi: kinnituv ja lahtine.[4]
Vetikas on kuni 2 mm läbimõõduga ja pikkuselt 300 mm pikk. Kuju poolest on vetikas kõhrelise, silindrilise, pruunikasmustad lehtedega, mille varred korduvalt dihhotoomselt hargnevad, mis tähendab kaheks hargnemist. Lehed on teravatipulised, mis teeb vetika ära tuntavaks palja silmaga. Kinnituvad vorm kasutab kinnitumiseks merepõhja paljuharunenud risoidide.
Rakulisel tasandil koosneb agarik mitmeteljelistest medulla silindrilistest rakkudest, mis on vaheldumisi risoididega ning teiste rakkudega. Sisemised rakud on elliptilised. Välised rakud on kitsad, piklikud ning asetsevad radiaalsetest ridadena.[6]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Furcellaria lumbricalis on laialt levinud ning võtab enda alla enamiku Läänemerest.[2]
Looduslikus koosluses elab F. Lumbricalis Kassari lahes kõige suurema massina, mida kultiveeritakse tööstuslikel eesmärkidel.[7].Vetika vähemust on märgatud Saksamaa rannikutel, kui ka Poola ja Leedu rannikutel, mis on toimunud ligikaudu 30 aasta jooksul. Viimastel aastakümnetel on vetika levila ligikaudu stabiilne või tõusevas olekus.[2]
Furcellaria lumbricalis moodustab oma monotüüpseid tihedaid niite Läänemere kesk- ja põhjaosas, kus enamik teisi mitmeaastaseid punavetikaid ei suuda madala soolsuse tõttu vastu pidada. Vetikat esineb ka peale Läänemere kõikidel Suurbritannia ja Iirimaa rannikutel.[4]
Kvantitatiivsed omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Agariku väljapüüki alustati tööstuslikul eesmärgil juba 1966. aastal Kassari lahest ning sellest ajast on ökoloogilist seisundit pidevalt jälgitud selle vetika kooslust.[8]
Kui 2011. aastal uuriti Kassari lahes punavetikavaru, siis selgus, et kogu punavetikakooslusest ligikaudu 68% moodustas agarik.[9]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Tegemist on Läänemeres ainsa vetikaliigiga, mida saab tööstuslikult kasutada. Tänu geelistuvate polüsahhariidide tootmisele on kasutusvõimalusi palju. Näiteks kosmeetikas, farmaatsiatööstuses, toiduainetena ning ka laborites.[9]
Agarikust saadavat ainet (furtsellaraani) kasutatakse kondiitritööstuses tarretusainena, näiteks tehakse selle abil marmelaadi. Furcellaria on andnud rahvakeelse nime (Vurtsu või Furtsu) furtsellaraani tootvale AS EstAgarile.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2004. Vaadatud 15. oktoobril 2008.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 HELCOM, "Furcellaria lumbricalis", 2013.
- ↑ Mereleksikon. 1996. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 11.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Rayment, W. J. (2008). Furcellaria lumbricalis. A red seaweed [Publication - Report].
- ↑ "Punavetiktaimed, the Glossary". et.unionpedia.org. Vaadatud 19. novembril 2023.
- ↑ Furcellaria lumbricalis (Hudson) J.V.Lamouroux :: AlgaeBase. (s.a.). Salvestatud 12. oktoober 2023, https://www.algaebase.org/search/species/detail/?species_id=14
- ↑ Trei, T., 1978. The physiognomy and structure of the sublittoral macrophyte communities in Kassary Bay (an area between the Isles of Hiiumaaa and Saaremaa). Kiel Meeresforschungsinstitut, 4, 117-121.
- ↑ Martin, G., Paalme, T. & Torn, K. (2006). Seasonality pattern of biomass accumulation in a drifting Furcellaria lumbricalis community in the waters of the West Estonian Archipelago, Baltic Sea. Journal of Applied Phycology, 18, 276 - 283.
- ↑ 9,0 9,1 T. Paalme, "Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud," TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Agarik (kinnituv vorm) andmebaasis eElurikkus
