Afganistani kunst

‘Alī ibn Abī Ţālibi (imaam Ali) mausoleum on kõige kuulsam Afganistani mošee

Afganistani kunst on välja kujunenud mitmete sajandite jooksul eri kultuuride ja usundite koosmõjul. Vastupidi oma iseseisvusele ja isolatsioonile viimastel sajanditel oli iidne ja keskaegne Afganistan pikka aega erinevate suurte impeeriumide osa, mis hõlmasid enamasti ka osa tänapäeva Pakistanist, Põhja-Indiast ja Iraanist. Suurem hulk Afganistani linnu kuulusid Kušaani riigi ja Suurmogulite riigi pealinnade või peamiste linnade hulka. Lisaks läbisid mõned Hiina Siiditee marsruudid Afganistani, tuues mõjutusi nii idast kui ka läänest.

Üks olulisemaid Afganistani kunstiperioode on 1.–7. sajandini viljeletud Gandhāra kunst, mis arenes välja kreeka-budistlikust kunstist. Islami saabudes kuulus Afganistan pikka aega Pärsia riikide hulka ning tema kunst oli sageli Pärsia kunsti ja üldse islami kunsti oluline osa.

Alates 1900. aastatest hakkas rahvas kunstis kasutama lääne tehnikaid. Algselt tegelesid kunstiga meediakanalites ainult mehed, kuigi naised olid suurel määral seotud muu meediaga. Hiljem see muutus, kui Kabuli Ülikooli kunstierialadele hakkasid kandideerima peamiselt naised. Pärast Ţālebāni võimuletulekut 2021. aasta augustis on naistel keelatud kunstiga tegeleda.

Afganistani kunsti on eksponeeritud Kabulis Afganistani rahvusmuuseumis, Afganistani rahvusgaleriis ja Afganistani rahvusarhiivis.

Riigis oli enne Ţālebāni võimuletulekut mitu kunstikooli. Kõige märkimisväärseim neist Kabulis asuv Afganistani Kaasaegse Kunsti Keskus (dari keeles:مرکز هنرهای معاصر افغانستان), mis andis noortele võimaluse õppida kaasaegset maalikunsti. Pärast riigikorra vahetumist tegelevad afgaanid oma kunsti loomega peamiselt paguluses.

Viimastel aastakümnetel on sõda ja äärmusrühmituste ikonoklasm ​​põhjustanud Afganistani kunstipärandi suuremahulist hävingut.