Abielu juriidiline lõppemine

Abielu juriidiline lõppemine tähendab abikaasade vahel sõlmitud abielu lõppemist, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. Kui abielu on lõppenud, lõppevad abielust tulenevad õigused ja kohustused.

Abielu lõppemine abikaasa surma tagajärjel

Kui abikaasa sureb, lõpeb abielu tema surma hetkel, millega kaasnevad järgmised õiguslikud tagajärjed:

1. lõpeb surnud abikaasa sõlmitud ülalpidamisleping ning ei teki lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustust;
2. rahvastikuregistris muudetakse andmeid perekonnaseisu kohta, abieluvararegistrisse lisatakse tunnistus abikaasa surma kohta ning kustutatakse kanne abielu lõppemise tõttu;
3. lõpeb abikaasade varasuhe. Kui abikaasade vahel kehtis varaühisuse suhe, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte korral tasaarvestatakse abikaasade soetisvara. Kui varasuhteks on valitud varalahusus, ei teki abikaasa surma korral abikaasade varalistest suhetest eritagajärgi. Juhul, kui abikaasad olid sõlminud abieluvaralepingu, lõpeb see abikaasa surma hetkel;
4. perekonnaliikmetel, kes elasid surnud abikaasaga tema surma hetkeni koos ning said temalt ülalpidamist, on õigus nõuda pärandi arvelt ühe kuu ülalpidamist ja ühise majapidamise esemete kasutamist ühe kuu jooksul pärast abikaasa surma.

Kui surnuks tunnistatud abikaasa on elus, taastatakse abielu, kui kumbki abikaasadest ei ole uuesti abiellunud. Abielu loetakse taastatuks pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist.

Abielu lõppemine abielu lahutamise tagajärjel

Abielu lahutamisel kaasnevad sellega järgnevad õiguslikud tagajärjed:

1. rahvastikuregistris muudetakse andmeid perekonnaseisu kohta;
2. kuigi abieluaegne ülalpidamiskohustus abielu lahutusega lõppeb, siis teatud juhtudel võib tekkida lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus:
   1. kui üks abikaasadest hoolitseb abikaasade ühise lapse eest ja seetõttu ei suuda end ülal pidada või
   2. kui üks abikaasadest ei suuda enda vanuse või tervise tõttu ennast ise üleval pidada ja see asjaolu takitas enda ülalpidamist juba abielu kestel.
3. abielu lahutamisega lõpeb abieluvaraleping ja sellega ka varasuhe. Vastavalt abielu ajal valitud varasuhtele jagatakse varad:
   1. varaühisus: antud juhul jagavad abikaasad abielu ajal saadud vara omavahel ära. Samuti jagatakse ära ka kohustused, mis on tekkinud, näiteks hüpoteek.
   2. vara juurdekasvu tasaarvestus: sarnaselt varaühisusega jagatakse abielu jooksul saadud vara väärtus abikaasade vahel võrdselt (ehk soetisvara tasaarvestatakse). Ühel abikaasal tekib teise abikaasa vastu rahaline nõue.
   3. varalahusus: antud juhul vara ei jagata, kuna abielu vältel on mõlemad abikaasade varasid peetud eraldatuks.
4. abikaasade ühise eluaseme ja tarbevara jagamine. Kui abikaasad ei jõua kokkuleppele, siis võib pöörduda kohtu poole, kes aitab abikaasade vahel õiglaselt asjad ära jagada.

Abielu lahutamine notari juures

Kui abikaasad jõuavad abielu lahutamises vastastikusele kokkuleppele, saab abielu lahutada notari juures ühise kirjaliku avalduse alusel, mis tehakse kohapeal. Kui üks abikaasadest ei saa mõjuval põhjusel avalduse tegemiseks notari juurde minna, saab ta esitada teise notari juures tõestatud avalduse. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist kinnitab notar abielu lahutamise tähtpäeva. Kui üks abikaasadest ei saa abielu lahutamise päeval mõjuval põhjusel notari juurde minna, saab ta notarile esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notari juures abielu lahutamiseks peab tasuma notari tasu 64 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu sisaldab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses määratud nõustamist ning kande tegemist. Kui lahutajad soovivad teha lisatoiminguid, nagu näiteks ühisvara jagamine, tuleb nende eest maksta eraldi tasu.

Notar on pädev abielu lahutama ka juhul, kui vähemalt ühe lahutaja elukoht asub välisriigis või kui lahutamisele kohaldatakse välisriigi õigust.

Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

Abikaasade vastastikusel kokkuleppel on võimalik abielu lahutada ka perekonnaseisuasutuses. Erinevalt notari juures abielu lahutamiseks peavad perekonnaseisuametisse pöördumiseks elama mõlemad abikaasad Eestis või peavad olema teinud kokkuleppe, mille kohaselt lahutatakse nende abielu Eesti õiguse alusel.

Selleks peavad abikaasad isiklikult esitama ühise kirjaliku avalduse ning enne avalduse esitamist peab maksma riigilõivu 50 eurot. Samuti peab perekonnaseisuametile esitama kõik vajalikud dokumendid ja andmed, mida ei ole võimalik saada rahvastikuregistrist. Kui üks abikaasadest ei saa mõjuval põhjusel isiklikult perekonnaametisse minna, siis võib ta eraldi esitada notariaalselt tõestatud avalduse.

Perekonnaseisuamet lahutab abielu ühe kuni kolme kuu jooksul alates abielulahutuse avalduse esitamisest ja teeb sellele vastava kande.

Abielu lahutamine kohtus

Kui abikaasad ei jõua abielu lahutamise või abielu lahutamisega seotud asjaoludega kokkuleppele, siis võib abielu lahutamist taotleda kohtult. Samuti tegeleb kohus abielu lahutamisega, kui perekonnaseisuametil pole pädevust abielu lahutada.

Abielu lahutamiseks peab üks abikaasadest esitama hagi tsiviilkohtule. Hagi esitamiseks ei pea olema teise abikaasa nõusolekut lahutamiseks. Eesti kohtule saab hagi esitada, kui:

1. vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või
2. mõlemad abikaasad elavad eestis või
3. ühe abikaasa elukoht on Eestis.

Tuleb silmas pidada, et kui ainult ühe abikaasa elukoht on Eestis, siis Eesti kohus abielu ei lahuta, kui riigid, mille kodanikud abikaasad on, ei toetaks Eesti riigis välja antud kohtuotsust.

Kohtus abielu lõpetamise hagi esitamise ajal peab tasuma riigilõivu 100 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisega lahutatakse abielu ning tihti otsustatakse ka teiste lahkehelisid tekitanud aspektide üle näiteks: laste hooldusõigus, lastega suhtlemisõigus ja ühisvara jagamine.

Vaata ka

• abielu lahutamine Vana-Roomas
• abielulahutus