Mine sisu juurde

Aarne Rannamäe

Allikas: Vikipeedia
Aarne Rannamäe
Aarne Rannamäe (2012)
Sünniaeg 10. mai 1958
Tartu
Surmaaeg 10. september 2016 (58-aastaselt)

Aarne Rannamäe (10. mai 1958 Tartu – 10. september 2016) oli eesti ajakirjanik ja väliskommentaator.

Aarne Rannamäe oli üks Eesti Televisiooni tippajakirjanikke ja teravaid intervjueerijaid, kes tegi 35 tööaasta jooksul autori ja saatejuhina rohkesti dokumentaalsaateid välispoliitilistel teemadel.[1]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Rannamäe lõpetas 1976. aastal Tartu 8. Keskkooli, kus õppis kirjandusklassis. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal, tema diplomitöö teema oli "Eesti Televisiooni kommentaatori Valdo Pandi osa eesti telepublitsistika arengus".[2] Õpingute kõrvalt töötas ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetuses.[3]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Töö Eesti Televisioonis

[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Rannamäe alustas elutööd Eesti Televisioonis välisuudiste toimetajana juba ülikooli viimasel kursusel, 1980. aastal. Peagi pärast ülikooli lõpetamist ja ametlikku töölesuunamist ETV-sse 1981. aastal (ning kohustusliku sõjaväeteenistuse läbimist) sai temast toimetaja-saatejuht.[4]

Aastatel 1983–1988 oli Rannamäe ETV propagandasaadete peatoimetaja asetäitja. 1980. aastatel juhtis ta selliseid ühiskonnaelu ja välispoliitika saateid nagu "Rahvusvaheline panoraam", "Vaatevinkel" ja "Ajapilt".[5]

1990. aastal sai temast uudistesaadete vastutav toimetaja, 1993. aastast välisuudiste vanemtoimetaja.[6] Alates 1996. aastast koostas ja juhtis ta poliitikasaadet „Välisilm“.

Alates 1997. aastast töötas Rannamäe ETV "Aktuaalse kaamera" toimetuses saatejuht-toimetajana, sealhulgas aastatel 1997–1999 ka toimetuse juhina.[7] Muuhulgas mitmekesistas ta "Aktuaalse kaamera" senist traditsioonilist saateformaati, võttes kasutusele otse-eetris toimuva lühiintervjuu aktuaalset päevateemat avava võtmeisikuga.[8]

Aastatel 2001–2012 oli ta "Aktuaalse kaamera" välisuudiste toimetuse juht.[9][10] Lisaks juhtis ta saateid "Foorum" (2002–2007) ja "Valimisstuudio" (paljudel aastatel enne valimisi ja valimispäeva õhtul-ööl).

Alates 2007. aastast juhtis ta ETV-s autorisaadet "Vabariigi kodanikud".

Ajakirjanikuna õnnestus tal intervjueerida selliseid maailma poliitika suurkujusid nagu Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, Iisraeli tollane välisminister ja hilisem president Shim'on Peres ning Jordaania kuningas Ḩusayn. Ta saatis ajakirjanikuna Eesti presidenti Lennart Merd tema visiitidel Ukrainas, Jordaanias, Iisraelis ja Türgis ning oli Eesti Televisiooni esindajana ajalooliste sündmuste tunnistajaks ka 1994. aastal Moskvas, kui Lennart Meri ja Boriss Jeltsin allkirjastasid juulilepped Vene sõjaväe Eestist lahkumise kohta.[11]

Raadiotöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Televisioonitöö kõrvalt tegi Rannamäe Vikerraadios 17 aasta jooksul populaarset igalaupäevast saadet "Rahva teenrid": alates 1998. aastast juhtis üksikuid saateid, 2007. aastast oli üks põhisaatejuhte vaheldumisi Lauri Hussariga. Raadiotöö pakkus talle huvitavat vaheldust, eriti meeldis talle teha pikemaid jutusaateid. Nii juhtis ta aastatel 2006–2016 Vikerraadios "Reporteritundi".[12]

Aktuaalseid välispoliitikaküsimusi kommenteeris ta ka muudes raadiosaadetes ("Päevakaja", "Argipäev", "Esimene stuudio", valimiste erisaated).

Poliitikaartiklid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mittekoosseisulise kommentaatorina kirjutas ta 1990. aastatel välispoliitikaartikleid, eriti Lähis-Ida teemadel, ajalehele Hommikuleht ja ajakirjale Luup.[13] 2000. aastatel on tema poliitikakommentaare ilmunud ka ajakirjas Diplomaatia ning ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht ja (SL) Õhtuleht.

Lähis-Ida huvi ja töö giidina

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tegutses turismireisidel giidina, eriti huvitus ta Iisraeli ja Lähis-Ida tundmaõppimisest. Ta oskas suurepäraselt inglise, vene, soome ja saksa keelt.[14]

Surm ja ärasaatmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Rannamäe suri 10. septembril 2016 oma Kloogaranna suvilas südameinfarkti tagajärjel.[15] Tema ärasaatmistseremoonia toimus Eesti Televisiooni esimeses stuudios 16. septembril 2016. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule.[16]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Rannamäe oli abielus telerežissöör Krista Rannamäega. Nende tütred on Ragne ja Liisa.[17]

Tervislikel põhjustel hakkas ta 2000. aastatel tegelema maratonijooksuga, läbides jooksutreeningutel kuus keskmiselt 200–250 km. Alates 2006. aastast osales ta seitsmel rahvusvahelisel maratonil (Stockholmis, Helsingis, Amsterdamis jm).[18][19] Ta harrastas ka jalgrattasõitu.[20]

Üks tema lemmikmuusikuid oli džäss-saksofonist Raivo Tafenau, kuid ta kuulas ühtviisi meelsasti nii Jäääärt kui ka Queeni ning teadis peast Seelikuküttide lorilaule.[21]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Raul Ranne. Aarne Rannamäe. Telemehena kõigile omainimene, argielus pigem eraklik Eesti Päevaleht / LP, 05.05.2018.
  2. ↑ Aarne Rannamäe diplomitöö kirje Andmebaasis Ester. Vaadatud 17.01.2025.
  3. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  4. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  5. ↑ ETV meenutab värskelt valminud saatega Aarne Rannamäed Õhtuleht.ee, 27.12.2016.
  6. ↑ Aarne Rannamäe viimases teleintervjuus: ma elasin äärmusest äärmusesse ERR Eeter, 11.09.2016.
  7. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  8. ↑ Urmo Soonvald. Aarne Rannamäe suurimad kriitikud on naiskolleegid. Õhtuleht, 22.06.2005.
  9. ↑ Martin Smutov (31. mai 2012). "Aarne Rannamäe lahkub «Aktuaalsest kaamerast»". Postimees. Vaadatud 10. septembril 2016.
  10. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  11. ↑ Aarne Rannamäe elulugu andmebaasis Telekraat. Vaadatud 18.01.2025.
  12. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  13. ↑ Kadri Inselberg. Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2010.
  14. ↑ Ene Pajula. Aarne Rannamäe - mees, kellele meeldisid kaamelid ja liiv. Elu Lood, 2017. aasta suvi.
  15. ↑ Raul Ranne. Aarne Rannamäe. Telemehena kõigile omainimene, argielus pigem eraklik Eesti Päevaleht / LP, 05.05.2018.
  16. ↑ Jaanus Kulli. "Nüüd sa lahkud, Aarne, ega tule enam tagasi. Aga meiega sa jääd." Õhtuleht.ee, 17.09.2016.
  17. ↑ Raul Ranne. Aarne Rannamäe: kellegi meelevallas olla ja end allutada ei vasta minu iseloomule Eesti Päevaleht / LP, 15.01.2016.
  18. ↑ Priit Pullerits. Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale Postimees Sport, 03.11.2007.
  19. ↑ Meelis Atonen paljastas saladuse: Aarne Rannamäe keeldus kaitseministriks saamast, kuna tundis, et vaid ajakirjanikuna sai end vabalt teostada Kroonika/Delfi, 10.09.2016.
  20. ↑ Raul Ranne. Aarne Rannamäe. Telemehena kõigile omainimene, argielus pigem eraklik Eesti Päevaleht / LP, 05.05.2018.
  21. ↑ Jaanus Kulli. "Nüüd sa lahkud, Aarne, ega tule enam tagasi. Aga meiega sa jääd." Õhtuleht.ee, 17.09.2016.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aarne_Rannamäe&oldid=6802547"