50-sendine euromünt
| viiskümmend senti | |
|---|---|
| (Euroala) | |
| Väärtus | 0,5 € |
| Kaal | 7,8 g |
| Läbimõõt | 24,25 mm |
| Paksus | 2,38 |
| Serv | stiliseeritud rihveldus |
| Materjal | Nordic gold |
| Vermitud | 2002-tänapäevani |
| Avers | |
| Kujundus | Euroopa Liit enne 1. mai 2004 laienemist; pärast 2007 väljastatud müntidel on Euroopa geograafiline kaart |
| Kujundaja | Luc Luycx |
| Revers | |
| Kujundus | paljusid disaine |
| Kujundaja | palju erinevaid |
50-sendine euromünt on eurotsooni ringluses olev münt. See münt on käibel alates aastast 2002. Euromündi avers ehk esikülg on kõikidel riikidel ühine, kuid revers on riikidel erinev.
Mündid on tehtud materjalist, mida kutsutakse Nordic Goldiks. Selle mündi läbimõõt on 24,25 mm, paksus 2,38 mm ja kaal 7,8 grammi. Mündi serva on stiliseeritult rihveldatud.
Ühine külg
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi pealmise külje kujundas Luc Luycx. Sellel on Euroopa kaart, kus pole peal Islandi ja mis lõikab Euroopa kaheks üle Venemaa (piir läheb Kandalakša lahe juurest Bosporuseni välja). Küpros on viidud rohkem lääne poole ja Maltat on suurendatud, et neid mündil näha oleks. Maapind on tasapinnaline, aga mere kohad on madaldatud. Kuus joont läbivad kaarti, v.a need kohad, kus on maapind. Joonte mõlemas otsas on täht, mis kokku teeb 12 tähte, nagu on ka Euroopa Liidu lipul. Paremal pool on kiri "50 Euro Cent" kõrgemal tasemel kui mündi ülejäänud pind. Disaineri initsiaalid LL on 0 kõrval arvus 50.
Luc Luycxi esialgne kujundus oli peaaegu samasugune, aga siis oli mündil kujutatud ainult 15 liikmesriiki ja nende vahel oli väike tühimik.
Rahvuslik külg
[muuda | muuda lähteteksti]
Austria mündil kujutatakse Viini moodsa kunsti muuseumi Secession Buildingut, mis sümboliseerib juugendstiili sündi Austrias, uue ajastu algust ja üleminekut ühisrahale.[1]
Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kaks mündiseeriat, mõlemad kehtivad seadusliku maksevahendina. 1. seeria münte vermiti 2002–2007, teise seeria münte alates 2008. Teise seeria mündil paiknevad kuningas Albert II portree, kuninga monogramm ja mündi väljalaskeaasta mündi siseosas.[1]
Eesti 2004. aasta detsembris korraldatud konkursi võitis rahvahääletuse teel Lembit Lõhmuse kujundus. Sellel kujutatakse Eesti kaarti ja sõna "EESTI". Eesti liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2011.
Hispaania mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantest, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.[1]
Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel kujutatakse traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi, mündi väljalaskeaastat ja sõna "Éire", mis tähendab iiri keeles Iirimaad). Harfi kujundas Jarlath Hayes.[1]
Itaalia mündil kujutatakse keiser Marcus Aureliuse ratsamonumenti[1] Roomas.
Kreeka mündil kujutatakse Kreeka prominentset poliitikut Elefthérios Venizélost (1864–1936). Ta oli sotsiaalreformi algataja ja diplomaat ning etendas keskset rolli Kreeka riigi reformimisel ning Põhja-Kreeka ja Egeuse mere saarte vabastamisel Türgi võimu alt.[1] Kujunduse autor on Georgios Stamatopoulos.
Küprose mündil kujutatakse Kyrenia kaupmeeste laeva, mis on pärit 4. sajandist eKr ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.[1] Motiiv valiti rahvahääletusel ning selle autorid olid Erik Maell ja Tatiana Soteropoulos. Küpros on eurotsooni liige 1. jaanuarist 2008.
Luksemburgi mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsogit Henrid. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna "Luksemburg" luksemburgi keeles.[1]
Hollandi müntidel kujutatakse kuninganna Beatrixi profiilis ning sõnu „Beatrix, Madalmaade kuninganna” hollandi keeles.[1]
Malta mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult oliivioks ja paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud "Repubblika ta' Malta" (Malta Vabariik). Malta liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2008.[1]
Monaco esimese seeria müntidel kujutati Monaco vappi koos kirjaga "MONACO" üleval ääres ja aastaarvuga all. Pärast vürsti Rainier III surma 2005 hakati 2006 vermima münte Albert II monogrammiga.
Portugali mündil kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1142.[1]
Prantsusmaa frankidel on tavapäraselt kujutatud külvaja motiivi. Laurent Jorlo loodud modernne ja ajatu graafika kujutab Prantsusmaad, mis jääb enesele truuks ka Euroopaga lõimudes.[1]
Saksamaa mündil kujutatakse Brandenburgi väravat, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist. Reinhard Heinsdorffi loodud mündil kujutatakse värava avamist, rõhutades Saksamaa ja Euroopa ühinemist.[1]
San Marino mündil kujutatakse kolme torni: Guaita, Cesta ja Montale.[1]
Slovakkia mündil kujutatakse Bratislava lossi ja Slovakkia riigivappi.[1] Slovakkia liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2009.
Sloveenia mündil kujutatakse Triglavi mäge.[1]
Soome mündil kujutatud vapilõvi kujundas skulptor Heikki Häiväoja. Mitmel Soome mündil on kujutatud vapilõvi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 1964–2001.[1]
Vatikani müntide disain on muutunud kaks korda. Esimesel mündiseerial kujutatakse paavsti Johannes Paulus II ja nime "CITTA DEL VATICANO" (Vatikani linnriik). Paavsti surma järel loodi uus münt, millel kujutatakse Camera Apostolica embleemi ja Camerlengo vappi. Kui ametisse valiti Benedictus XVI, siis hakati tema näopildiga münte väljastama.
