30. Septembri Liikumine

See artikkel räägib Indoneesia rühmitusest. Filmi kohta vaata artiklit Pengkhianatan G30S/PKI. Natsi-Saksamaa poliitpolitsei kohta vaata artiklit Gestapo.

---

30. Septembri Liikumine
Toimumisaeg	1. oktoober 1965 (1 päev)
Toimumiskoht	Jaava ja Jakarta, Indoneesia
Tulemus	Riigipöördekatse ebaõnnestub: 1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad
Kaotused: Hukkub mitu kõrget sõjaväelast

Kolmekümnenda Septembri Liikumine (indoneesia keeles Gerakan 30 September, lühendatult G30S; tuntud ka akronnüümiga Gestapu; mitteametlikult Gestok (Gerkan Satu Oktober) ehk Esimese Oktoobri Liikumine) oli Indoneesia sõjaväe põrandaalune rühmitus, mille liikmed tapsid 1965. aasta 1. oktoobri varajastel tundidel riigipöördekatse käigus kuus Indoneesia armee kindralit. Sama päeva hommikul teatas Gestapu, et võtnud enda kontrolli alla riigi meedia- ja kommunikatsioonivahendid ning on president Sukarno enda kaitse alla võtnud. Päeva lõpuks oli riigipöördekatse Jakartas läbi kukkunud. Samal ajal prooviti Jaava keskosas võtta enda alluvusse armeediviis ning mitu linna. Ülestõusu käigus hukkus veel kaks kõrget sõjaväelast.

Riigipöördekatsele järgnenud nädalate jooksul süüdistasid sõjavägi ning poliitika- ja usutegelaste kihid Indoneesia Kommunistlikku Parteid (PKI). Kompartei liikmete ja toetajate seas algas "puhastus", mille käigus neid arreteeriti ja mõrvati. Gestaput hakati uue riigikorra ajal kutsuma nimega "G30S/PKI", et kommunistliku partei seost rõhutada. Seda terminit on kasutanud ka 21. sajandi Indoneesia võimud.

Indoneesias tõkestati pikka aega sündmuste uurimist ja alates 1967. aastast president olnud Suharto versiooni küsimärgi alla seadmist. Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur oli algselt veendunud, et kogu riigipöördekatse lavastas Sukarno. Sellest hoolimata leiti sõjaväe ametlikust versioonist ebakõlasid, märkimisväärne on sündmuste käigu ametlikku versiooni kahtluse alla seadev Benedict Andersoni ja Ruth McVey Cornell Paper.