3. Üksik jalaväepataljon

3. Jalaväepolk 3. Üksik jalaväepataljon
Tegev	1918 – 1940
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	2. Diviis
Liik	jalavägi
Suurus	polk/rügement/pataljon
Tähtpäevad	6. oktoober/19. oktoober ukj 1917 I formeerimine 21. november 1918 II formeerimine
Lahingud	Eesti Vabadussõda: Landesveeri sõda

3. Üksik jalaväepataljon (algselt 3. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa aastatel 1918 – 1940.

Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918. aastal, kui Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 3. Jalaväepolgu moodustamiseks.

Väeosa nimetati 3. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928. aastal. 3. Üksik Jalaväepataljon lõpetas tegevuse oktoobris 1940, seoses Eesti Vabariigi sõjaväe üldise likvideerimisega.

Juhtkond

• alampolkovnik Jaan Kruus, 3. Jalaväepolgu ülem, 12. november 1918 –,
• polkovnik Eduard-Alfred Kubbo, 3. Jalaväepolgu ülem, 21. november 1918 – 27. veebruar 1919,
• alampolkovnik Johan Schmidt, 3. Jalaväepolgu ülem, 27. veebruar 1919 – 12. märts 1919,
• alampolkovnik Eduard-Alfred Kubbo, 3. Jalaväepolgu ülem, 12. märts 1919 – 1920,
• major J. Martinson
• major Aleksander Häelme, 1. oktoober 1928 – 10. september 1929,
• kolonel Artur Saueselg, 10. september 1929 – 25. oktoober 1930,
• kolonel Oskar Plaks, 25. oktoober 1930 – 1. märts 1932,
• kolonelleitnant Eduard Ahman, 1. märts 1932 – 31. märts 1934,
• kolonelleitnant Aleksander Häelme, 4. aprill 1934 – 1940,

Ernst Põdder

3. jalaväepolgu moodustamine

1918. aastal pärast Eesti rahvaväe moodustamist 1918. aasta novembris kandis väeosa nimetust ajavahemikul 30. november – 17. detsember 3. (Eesti) Rahvaväe polk ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal (3.) Võru Eesti polgu nimetust, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal 3. Eesti jalaväe polguks, lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetust kogu Vabadussõja jooksul kuni 10. maini 1920. aastal.

3. Jalaväepolk Vabadussõjas

Polkovnik Eduard Kubbo alustas Võrus 3. jalaväepolgu formeerimist, kuid selle koosseisus oli napilt sada meest ja ta lahkus Punaarmee pealetungil Vabadussõja algetapis Lõuna-Eestis, Võrust minnes Puka ja Nõo kaudu Viljandisse. Polk osales Eesti Vabadussõja kaitselahingutes 1918. aasta detsembrist, 1919. aasta maikuuni ning seejärel pealetungilahingute käigus ka sõjategevusest sakslastest moodustatud Landeswehri vägedega Põhja-Lätimaal.

 Pikemalt artiklites Sõjategevus Pihkva rindel 1919. aastal ja Landesveeri sõda

Polgu koosseisu kuulus:

• staap (rivijaoskond, majandusjaoskond, kohtujaoskond),
• 4 pataljoni (16 roodu),
• õppekomando,
• kuulipilduritekomando,
• ratsamaakuulajatekomando,
• jalamaakuulajatekomando,
• sidekomando,
• sapöörikomando,
• töörood, ambulants ja polgu orkester.

1920 – 1940

Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 3. jalaväepolgu allüksused algselt Narva piiril ja pärast seda Pärnus.

10. maist 1920. aastal kuni 12. juulini 1921. aastal kandis väeosa nimetust 3. jalaväe polk.

1921. aastal liideti polguga 8. Jalaväepolk ja Piirivalve Valitsuse 6. Piirikütipataljon, 3. Jalaväepolguks.

12. juulist 1921. aastal kuni 15. märtsini 1924. aastal kandis väeosa nimetust 3. üksik pataljon, teenistuskohaga Valga linn Klasmanni kasarmutes. 12. juulil lahutati polgust ka endise 8. Jalaväepolgu osad. Valgas moodustati 3. Jalaväepolgust ja Valgas likvideeritavast 6. Jalaväepolgu Staabist 3. Üksik Jalaväepataljon. Pärnu jäänud 3. Jalaväepolgu Staabist moodustati aga 6. Jalaväepolgu Staap Pärnus.

1922. aastal viidi Eesti Rahvaväes sõjaväeliste auastmete ja terminite üleviimine Venemaa keisririigi aegsetelt auastmetelt ja terminitelt euroopalikele sõjalistele terminitele ning kehtestati euroopalikud auastmenimetused ja väeüksuste nimetused, 24. novembril 1922. aastal võeti kasutusele termin “rügement” senise “polgu” asemel, “kompanii” senise “roodu” asemel jne.

3. Üksik Jalaväepataljon tegutses iseseisva väeosana ajavahemikul 22. märts 1924. aastal kuni 1. oktoobrini 1928, mil liideti pataljon Sakala Jalaväerügemendi koosseisu, kuhu ta jäi kuni 1. oktoobrini 1928. Pärast liitmist Sakala Jalaväerügemendiga, kandis Sakala rügemendi 3. pataljoni nimetust.

3. Üksik jalaväepataljon

Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks.

1. oktoobrist 1928 lahutati 3. pataljon Sakala Jalaväerügemendist ja formeeriti ümber iseseisvaks väeosaks, 3. Üksiku Jalaväepataljoni nime all. Sakala Jalaväerügemendist sai ümberformeerimise teel Sakala Üksik Jalaväepataljon. 1928. aastal oli 3. Üksiku Jalaväepataljon koosseisus:

• pataljoni staap,
• 3 laskurkompaniid,
• töökomando,
• siderühm,
• pioneerrühm,
• suuskur-jalgratturrühm.