1974. aasta Kreeka vabariigi referendum

1974. aasta Kreeka vabariigi referendum oli Kreekas toimunud referendum, millega otsustati, kas Kreeka peaks jääma vabariigiks või taastama kuningriigi. Referendum toimus 8. detsembril 1974, vaid poolteist aastat pärast eelmist referendumi, kuid seekord demokraatlikes oludes. 1974. aasta referendumi tulemusel otsustati vabariigi jätkumise poolt, 69% hääletanutest eelistas vabariiki monarhiale.

Eellugu

21. aprillil 1967 toimus Kreekas sõjaväeline riigipööre ja algas kolonelide diktatuur. Kuningas Konstantinos II algselt vastumeelselt toetas riigipööret, kuid hakkas kohe kavandama ka vastupööret talle ustavate sõjaväeüksustega. 13. detsembril 1967 toimunud vastupööre kukkus aga läbi, mispeale põgenes kuningas koos perekonnaga Itaaliasse. Sõjaväehunta juht kolonel Georgios Papadopoulos nimetas seejärel ilma kuninga heakskiiduta tema ametikohustusi täitma regendi, kelleks oli algselt armeekindral Georgios Zoitakis. 21. aprillil 1972 aga saatis Papadopoulos Zoitakise erru ja nimetas iseenda regendiks.

Merevägi oli aga endiselt valdavalt monarhistlik, 25. mail 1973 oli planeeritud huntavastane ülestõus, kuid hunta sai sellest teada ja surus selle ennetavalt maha, samas kaptenleitnant Nikolaos Pappas, hävitaja Velos (D16) kapten, siiski osales mässus: olles Türreeni meres teiste NATO laevadega patrullis, seilas Velos Rooma ning Pappas koos 6 ohvitseri ja 25 allohvitseriga palusid Itaalias poliitilist varjupaika. Seepeale tagandas Papadopoulos kuninga ja 1. juunil kuulutas Kreeka presidentaalseks vabariigiks, nimetades iseenda presidendiks. Selle kinnitamiseks otsustas hunta korraldada 29. juulil 1973 rahvahääletuse. Rahvahääletusel hääletas 78,57% valijatest uue riigikorra poolt.

Pärast sõjaväehunta langemist sai 24. juulil 1974 Kreeka peaministriks Konstantinos Karamanlis. Kuna eelmine referendum oli toimunud hunta kontrolli all, otsustas ta korraldada uue referendumi. Kuningas Konstantinos II ei lubatud tagasi tulla Kreekasse valimiskampaaniat tegema, kuid tal lubati pidada telepöördumine rahvale Londonist.

Poliitilised parteid ei osalenud referendumi kampaanias teledebattidel, kuigi enamikul neist olid kindlad sümpaatiad: vasakpoolsed (PASOK, EK-ND, EA) olid vabariigi toetajad, EDE (endised hunta toetajad) monarhistlik. Karamanlis palus 23. novembril oma parteil (Uus Demokraatia) jääda neutraalseks.

Referendumi tulemused

Valik	Häälte arv	%
Vabariik	3 245 111	69,18
Monarhia	1 445 875	30,82
Kokku kehtivaid hääli	4 690 986	100,00
		99,39
Kehtetuid hääli	28 801	0,61
Kokku hääli	4 719 787	100,00
Valimisaktiivsus	6 244 539	75,58

Kokkuvõttes eelistas selge Kreeka enamus vabariiki. Väga tugevalt hääletasid vabariigi poolt Kreeta (90%), Thessaloníki (80%) ja Ateena (75%). Rodopes jäi napilt peale monarhia (50,54%), Lakoonia oli kõige suurema monarhia toetusega (59,52%).

Karamanlis tervitas referendumi tulemust: "Täna lõigati rahva kehast välja vähkkasvaja" ("ένα καρκίνωμα αποκόπηκε σήμερα από το σώμα του έθνους"). Ametisolev president, kindral Faedon Gizikis astus tagasi, Karamanlis tänas teda teenete eest riigile eravisiidiga ja kirja teel, 18. detsembril 1974 valis parlament Uue Demokraatia parlamendiliikme Michaíl Stasinópoulose ajutiseks presidendiks kuni uue põhiseaduse väljatöötamiseni.

Veebruaris 1988 kritiseeris tulevane peaminister Konstantinos Mitsotakis referendumi läbiviimist, öeldes, et kuigi ta oli vabariiklane, ei viidud referendumit läbi õiglaselt. See väljaütlemine kutsus esile Kreekas suure kriitika. Kuni oma elu lõpuni nimetas ta kukutatud Konstantinos II mitmes intervjuus kuningaks.

Aprillis 2007 korraldatud ajalehe To Víma küsitluses pooldas Kreekas monarhia taastamist vaid 11,6% vastanuist.