Ķoņi mõis
.jpg)
Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas Ķoņis.
Kööna mõisa paju ümbermõõduga 7,15 meetrit on looduskaitse all.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis rajati aastal 1561 küla juurde, mis kandis nime Nouwenkull. Aastal 1599 läks mõis Hans Köningi valdusse, kelle järgi sai ka praeguse nime. Hiljem oli see Ruhja mõisa kõrvalmõis.
Paul I kinkis mõisa kindral Germannile. See pantis aastal 1818 mõisa 30 000 hõberubla ja 52500 paberrubla eest Jacob von Mensenkampfile.[2]
Aastal 1826 päris mõisa tema poeg Carl Justus von Mensenkampff. Aastal 1879 omandas mõisa ülejäänud Carl Justuse pärijatelt Ernst von Mensenkampff.[3]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 3/4 adramaad ning sellele allus 280 mees- ja 333 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Ternēja, Ruhja ja Jurata mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad, aastal 1688 aga 11 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 8 ja 1/8, aastal 1757 aga 11 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 12 ja 1/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 1/9, aastal 1881 aga 4 ja 20/80, lisaks allus mõisale 15 ja 6/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Ungurin ja Pesikk.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 124
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192-193.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 124 [1].
Kirik: Ruhja Püha Bartholomäuse kirik
Mõisad: Põhja-Ruhja kirikumõis | Araksti mõis | Dīķeri mõis | Jaunmuiža mõis | Ķoņi mõis | Kürble mõis | Laatre mõis | Lode mõis | Ternēja mõis | Ööbiku mõis