Ādaži kihelkond
Ilme
Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ādaži kirikukihelkonnas asusid ka Carnikava (Mengele) ja Baltezera (Westerotten ehk Langenbergen) kirikud. Esimene neist sai hiljem iseseisvaks kihelkonnaks. Patronaadiõigus kuulus Ādaži ja Bukulti rüütlimõisate omanikele.
Ādaži kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ādaži (Aahof, ka Neuermühlen) rüütlimõis
- Ādaži, ka Neijermīle (Pastorat Neuermühlen) kirikumõis
- Alderi (Hollershof) rüütlimõis
- Baloži, ka Bonaventura (Bonaventura) rüütlimõis
- Berģumuiža, ka Kalnamuiža (Bergshof, varem Jägel) rüütlimõis
- Bukulti (Bellenhof) rüütlimõis
- Iļķēni (Hilchensfähr) rüütlimõis
- Kluse (Kluß) rüütlimõis, hiljem riigimõis (ilma mõisakohata)
- Remberģi (Ringenberg) rüütlimõis, fideikomiss
- Skrīvermuiža (Abgunst) endine rüütlimõis
- Stāle, ka Štāle (Stahlenhof, varem Hintz ja Hintzenberg) rüütlimõis
- Vesterotsi (Westerotten) rüütlimõis, fideikomiss
-
Vaade Ādaži sillale. Johann Christoph Brotze kogust
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 227-228 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 364 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 51-56 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 58-63 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 293-298.