Ülo-Kaunileid Parbus

Ülo-Kaunileid Parbus (8. mai 1928 Tartu – 29. juuni 2013) oli eesti keeleteadlane ja koduloolane.

Elulugu

Ülo-Kaunileid Parbus oli politseiniku poeg.

Lõpetas 1952 Tartu Kaugõppekeskkooli, 1962 TRÜ eesti filoloogia osakonna, 1964–1966 TÜ aspirant.

Oli 1961–1964 Tartu 1. keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1966–1969 TÜ eesti keele kateedri õpetaja, ühtlasi 1968–1969 ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppeprodekaan, 1969–1972 Oulu Ülikooli eesti keele lektor, 1976–1988 Tartu Keeltekooli soome keele õpetaja, 1988–1991 Rahvarinde Eesti Kultuurikeskuse juhataja.

Õpetanud tänapäeva eesti keelt, eesti dialektoloogiat, praktilist eesti keelt, juhendanud murdepraktikat.

Teadustöö

Töid eesti dialektoloogiast ja õigekeelsusest, hiljem ka genealoogilisi ja koduloolisi uurimusi.

Teoseid

• Anseküla murrakust. // Eesti keele ringi töid. TRÜ eesti keele kateeder. Tartu 1964
• Kirjakeelest, siirdekeelest ja murdekeelest. // Emakeele Seltsi aastaraamat 12 (1966)
• Kui eksamitööks oleks etteütlus. // Keel ja Kirjandus (1967) 2
• Mitu ö-d on saarte murdes? // Keel ja Kirjandus (1967) 7
• Mõtteid eesti murdeuurimise suundadest. // Keel ja Kirjandus (1968) 6
• Karja mõisa talupojad 1795–1858. Tartu 2004
  • 2. trükk 2005
• Leisi mõisa talupojad 1795–1858. Tartu 2005
• Karja kirikumõisa, Aru mõisa ja Triigi mõisa talupojad 1795–1858. Tartu 2006
• Avaldanud ligemale 200 keeletundi venekeelsetes ajalehtedes

Kirjandus

• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 235
• Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boriss London. Mälestuskilde ülikooliajast. Looming 2021/1

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.