Ühiskonnauuringute Ekspertinstituut

Ühiskonnauuringute Ekspertinstituut (Экспертный институт социальных исследований, EISI) on Venemaa presidendi administratsiooni poolt 2017. aastal loodud mõttekoda, mis peab tootma Venemaa poliitikale tähendusi, sealhulgas looma Venemaast "tulevikupildi". Eesmärk on edendada Kremli propagandat.

Ajalugu

2016. aasta sügisel sai endine peaminister Sergei Kirijenko ootamatult presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks ja Kremli sisepoliitika juhiks. Mõni nädal pärast presidendi administratsiooni uue asejuhi ametisse nimetamist alustas Kreml "esimesi hinnanguid ja konsultatsioone" uue "mõttekoja" käivitamise suhtes. "Kui Kirijenko tuli, hakkas Krimmi annekteerimisega kaasnev patriootlik tõus vaibuma ning majandusraskused hakkasid üha tugevamalt tunda andma. Oli vaja selgitada elanikkonnale, kuhu kõik liigub, mille poole me läheme, et suurendada sotsiaalset optimismi,” räägib presidendi administratsioonile lähedane allikas instituudile seatud ülesannetest.

Mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Ekspertinstituut registreeriti 20. märtsil 2017 Moskvas. Asutajad olid Moskva Riiklik Ülikool, Peterburi Riiklik Ülikool, Puškini nimeline Leningradi Riiklik Ülikool, Riikliku Uurimisülikool Kõrgem Majanduskool, Venemaa Suhtekorraldajate Liit (RASO) ja Venemaa Poliitikateadlaste Selts. Tegevusalaks on "teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas." Organisatsiooni peadirektor on Anna Fedulkina (korraldas enne Kirijenko juhitud Rosatomi üritusi). Instituudi nõukogu juhib Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa kõrgema nõukogu esimees Boriss Grõzlov, direktorite nõukogu esimees on Moskva Riikliku Ülikooli politoloogia teaduskonna dekaan Andrei Šutov. Instituudi eksperdinõukogu juhib Gleb Kuznetsov. Kaks EISI tööga hästi kursis olevat inimest nimetavad seda asutajate koosseisu "puhtalt formaalseks". “Et ilus ja teaduslik välja näha. Kuid kõik said aru: asutaja on poliitiline blokk, tähenduse poolest peamine on Kuznetsov ja Fedulkina juhib.”

Sarnased asutused olid ka Kirijenko eelkäijatel presidendi administratsioonis. Kui 1999–2011 oli presidendi administratsiooni juhi esimene asetäitja Vladislav Surkov, oli selliseks keskuseks Efektiivse Poliitika Sihtasutus (EPF). Seda juhtis poliitstrateeg Gleb Pavlovski, keda sageli nimetatakse Vladimir Putini ideoloogiks. Surkovi mantlipärija aastatel 2011–2016 Vjatšeslav Volodin asutas oma mõttekoja Sotsiaalmajanduslike ja Poliitiliste Uuringute Instituudi, mida juhtis politoloog Dmitri Badovski.

Kreml maksab EISI kaudu raha oma lojaalsetele poliitstrateegidele ja politoloogidele. Project.media andmetel sai EISI aastatel 2018 ja 2019 Rosteci ning Rosatomi tütarettevõtetelt annetusi 3,4 miljardi rubla ulatuses. Erinevad Vene riigiga seotud valitsusasutused ja struktuurid eraldasid EISI-le alates asutamisest kuni 2023. aasta sügiseni umbes 12 miljardit rubla. EISI eksperdinõukogu juhtiv Kuznetzov sai 2019. aastal isiklikult EISI-lt umbes 10 miljonit rubla – tema palk oli umbes 300 000 rubla kuus ja ülejäänud summa moodustasid maksed lisalepingute alusel. Ka lojaalsed EISI eksperdid said instituudilt umbes 300 000 rubla kuus.

Tegevus

2018. aasta Venemaa presidendivalimiste ajal oli instituudi üks peamisi ülesandeid kriitika kommunistliku partei kandidaadi Pavel Grudinini suunas, kelle populaarsus Kremli ametnikele ootamatult kerkima hakkas.

Koroonapandeemia ajal leidis EISI eksperdinõukogu juht Kuznetsov “elegantse lahenduse", millesse ta ise tõesti uskus: koroonavastaste meetmete ja vaktsineerimiste tõhusus pole tõestatud, Lääneriikides läksid nad koroonapiirangutega liiga kaugele, kahjustasid majandust ja rikkusid kodanike õigusi. Venemaa tegutses ettevaatlikult ega pingutanud üle. Lisaks hakati EISI arengute põhjal lääneriikide koroonaskeptikute seas propageerima Venemaa kuvandit, kus puuduvad piirangud ja kus suremus on madal. Tegelikkus muidugi nii ei olnud: ainuüksi koroonaga seotud surmajuhtumite arv Venemaal aastatel 2020–2021 ulatus 1,07 miljonini.

2021. aasta kevadel avaldas EISI aruande “Uus normaalsus. Kuidas Euroopa hülgab kodanikuõigused ja poliitilised traditsioonid.” Selles öeldakse, et Euroopa riigid rikkusid koroonaviiruse vastases võitluses 22 inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 30-st. Raporti autorid leiavad, et EL-i riikides rikuti õigusi vabadusele ja isiklikule turvalisusele, võrdsusele seaduse ees, liikumisvabadusele, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Üks raporti autoreid, Gleb Kuznetsov, juhib tähelepanu sellele, et "inimõiguste olukord on Venemaal praegu palju parem, kui ELis."

2020. aasta kevadsuvel juhtis EISI rahvahääletuse kampaaniat Venemaa põhiseaduse muutmiseks (1. juulil 2020 toimunud rahvahääletusega võimaldati Putinil jääda presidendiks kuni aastani 2036).

Vahetult enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale veebruaris 2022 avaldas EISI eksperdinõukogu esimees Gleb Kuznetsov artikli, kus naeruvääristas jutte Venemaa agressiivsusest Ukraina suunal.

2022. aasta kevadel korraldas EISI ülevenemaalise maratoni “Venemaa eest” ("Za Rossiju"), kus osalesid artistid, kes said “erioperatsiooni” toetavate kontsertide eest suuri tasusid. 14. aprillist 3. maini 2022 astus 31 linnas üles 34 artisti. Võimud kulutasid nendele kontsertidele rekordilise summa – peaaegu 100 miljonit rubla (teistel andmetel 200 miljonit rubla). Esinesid pop- ja rokkansamblid, samuti luuletajad. Kontserdid toimusid loosungite "Me ei hülga omasid", "Võit on meie", "Sinu jaoks, emake kodumaa", "Kõik läheb hästi!" ja "Kõik saab korda!" all.

2022. aasta kevadsuvel mõeldi EISI-s välja Venemaa “koloniaalvastane võitlus” lääne vastu. Nagu ka kaks Venemaa "saatuse" kontseptsiooni – riik, millel on "eriline tee", mida juhib mitme "sõbraliku" riigi liit, ja Vene riik – "Euroopa traditsioonide hoidja", mis kehastab "õiget Euroopat".

Pärast Lääne sanktsioonide kehtestamist Ukraina sõja tõttu hakkasid EISI analüütikud läbi viima igapäevast "kriisivastaste meetmete monitooringut", milles nad kirjutavad näiteks impordi asendamise edukusest Venemaal. Mais 2022 avaldas EISI raporti selle kohta, kuidas läänes "tapetakse" meediavabadust.

2022. aasta suvel sai EISI ülesandeks arendada „sõjajärgse Venemaa kuvandit.” EISI pakkus välja Venemaa kuvandi "ekspordiversiooni". Selle kontseptsiooni kohaselt peaks Venemaa saama "vabaduse mandriks" parempoolsete veendumustega inimestele kogu maailmast – "tingimuslikuks Silvio Berlusconiks või Viktor Orbaniks". Kreml ei näe mingit vastuolu retoorikaga Ukraina "denatsifitseerimisest", mida teostavad Vene väed: "Parempoolne on Venemaa jaoks traditsionalist ja konservatiivselt meelestatud inimene, mitte natsismi järgija. Kreml tahab näha Venemaad kui “õiget, parempoolset, traditsioonilist Euroopat”, ilma geiparaadide, vähemuste ja USA mõjuta." Kreml on "sisekasutuseks" seni välja töötanud kontseptsiooni: "Venemaa võtab tagasi maid, mille elanikud tahavad olla vaimselt venelased."

Juulis 2022 ilmusid EISI käsiraamatud, kus tõmmati paralleele Ukraina sõja, Venemaa ristimise ja Neeva lahingu vahel. Raamatud selgitavad sissetungi Ukrainasse "kollektiivse lääne" tegevusega, mis on rünnanud Venemaad peaaegu tuhat aastat, et seda jagada ja riigi ressursse üle võtta, aga ka õigeusu hävitada. Ristimine sai aluseks Vene riigi tugevnemisele ja ühtsusele järgnevateks sadadeks aastateks. Õigeusu usk õpetab kaastunnet, armastust ligimese vastu ja sallivust teiste suhtes. Need väärtused moodustasid Vene tsivilisatsiooni aluse ja võimaldasid Venemaal ühendada sadu rahvaid. Tänaseks on kõigi Venemaa rahvaste esindajad taas ühinenud vastasseisus ateistidega ning traditsiooniliste väärtuste ja oma laste õiguse kaitseks nende järgi elada. Samuti öeldakse, et õigeusu omaksvõtmine aitas ühendada "lahknevad Vene maad" ja luua riigi, mille määravaks väärtuseks oli "sallivus". Nagu Venemaa ristimine, paneb ka Ukraina sõda riigile "riikliku aluse" ja ka "vundamendi Venemaa arengule järgnevateks sajanditeks." See toimub tänu "ühiskonna ühtsusele" armee ümber ja "presidendi strateegilisele kursile." "Venemaa on taas suuteline täitma oma missiooni – kaitsta rõhutuid." Ukraina konflikti kutsusid esile lääneriikide käed, kes andsid Ukrainale üle relvastuse. Ukrainast pidi saama hüppelaud rünnakule Venemaa vastu. Kollektiivse Lääne mitme sajandi strateegiline eesmärk Venemaa suhtes pole muutunud – see on Venemaa ohjeldamine, nõrgenemine, tükeldamine ja täielik hävitamine. Praegu tahab lääs (nagu ennegi) Venemaad hävitada selleks, et saada vajalikke ressursse. Läänes välja kujunenud tarbimisühiskond nõuab palju ressursse. Läänel said oma ressursid otsa mitu sajandit tagasi. Sellest sai kolonialismi ja neokolonialismi põhjus. Lääs ütleb otse, et Venemaal on ühe riigi jaoks liiga palju ressursse ja seepärast tuleb see jagada. "Erioperatsiooni" üheks eesmärgiks on kuulutatud "võitlus ateistidega", keda tekstis iseloomustatakse kui "vägistajaid, röövleid ja mõrvareid", kes "ei uskunud millessegi – ja uskusid, et see vabastab nad mis tahes moraalsetest kohustustest teiste ini meste ees." Tehakse ettepanek nimetada Ukraina sõjaväelasi sellisteks "ateistideks". Propagandistidel palutakse öelda, et nad "toovad ohvreid ja sooritavad rituaalseid mõrvu", samuti kasutavad inimkilbina naisi ja lapsi. "Ukronatside jaoks pole moraali, nad ei mõtle sellistes kategooriates ja on tõelised ateistid. Nad ei karda Jumala karistust oma julmuste eest. Paljud ukronatsid on avalikult satanistid ja misantroopsete kultuste järgijad.” “Kollektiivseks lääneks” on olnud Saksa ordu, Rootsi, Poola-Leedu, Napoleon, Kolmas Reich ja NATO. Nad kõik tunnistasid sama taktikat – pöörata "selle piiride lähedal elavad rahvad" Venemaa vastu. “Kollektiivne lääs” “pumpas” Ukraina relvadega üles ja paigutas sinna “bioloogiliste laborite võrgustiku.” Kuid kõik lääne rünnakud lõppevad ühtemoodi: „Ühiskond ühineb rahvusliku liidri ümber ja, demonstreerides lahinguväljal julgust ja kangelaslikkust, tõrjub sissetungijad." Nii juhtus pärast võitu Neeva lahingus, nii juhtub ka nüüd Ukrainas.

Venemaa Esimesse maailmasõtta astumise aastapäevaks (1. august 2022) koostas EISI Venemaa propagandistidele uue "käsiraamatu." Põhitees on lihtne: väidetavalt „tõmmati“ Venemaa nii 20. sajandi alguses kui ka praegu vastu tema tahtmist sõjalisse vastasseisu lääneriikidega. Tekstis selgitatakse, et Lääs alustab regulaarselt sõdu oma "koloniaalnõuete" tõttu ja Venemaa on alati sunnitud konfliktis osalema, sest ta seisab "vennasrahvaste eest", "ei hülga oma rahvast" ja "tõuseb püsti" rõhutute kaitseks." Näiteks 1914. aastal ei saanud Vene impeerium Serbiat hüljata. Propagandistidele mõeldud käsiraamatus nimetatakse Ukraina sõda "kaasaegseks Ukraina kriisiks". Teksti autorid seostavad konflikti päritolu Euromaidani ja sõjaliste operatsioonidega Donbassis: Paljude regioonide elanikud, kes jäid venekeelseks ning keda Ukraina radikaalid ja Kiievi ametlikud võimud selle pärast taga kiusasid, ei nõustunud riigipöörde ja väljavaatega elada venelaste suhtes vaenulikus Ukraina riigis. Krimm teatas soovist saada Venemaa osaks ning endised Donetski ja Luhanski oblastid kuulutasid välja iseseisvuse. Nii rakendasid nad rahvuste rahvusvahelist enesemääramisõigust. Üks peamisi propagandaargumente on see, et Donbassis tapeti kaheksa aastat inimesi ja keegi seda ei märganud. Venemaa roll on käsiraamatu kohaselt eranditult rahumeelne. Tekstis rõhutatakse, et Venemaa võimud püüdsid igal võimalikul viisil konflikti kustutada, kuid "USA tegi Ukrainast esirinde lääne vastasseisus Venemaaga" ja Venemaa "oli sunnitud käivitama sõjalise erioperatsiooni. Käsiraamatu eraldi peatükk on pühendatud “lääne sekkumisele” Venemaa siseasjadesse. Teksti autorid soovitavad propagandistidel kasutada materjalides ja kõnedes teese, kuidas 20. sajandi alguses Saksamaa “bolševikke sponsoreeris” ja õhutas 1917. aastal massirahutusi. Lääs tegutseb endiselt nii – "rahastab mittesüsteemset opositsiooni, protestiliikumisi ja Venemaa-vastast meediat." Seoses „välisagentidega” öeldakse käsiraamatus: „Paljud „liberaalsed” meediad on saanud legaalse välisagendi staatuse, kuna neid rahastavad välismaised struktuurid, mis on sageli mittetulunduslikud ja valitsusvälised, kuid on seotud lääneriikide valitsustega. Lääs pakub neile teabetuge, aidates neil reklaamida võltsmaterjale. Peaaegu kõik nad on võtnud mitte ainult valitsusvastaseid, vaid ka Venemaa-vastaseid seisukohti, tervitades otseselt Venemaa sõjaväelaste surma. Need on tõelised rahvusreeturid, keda on kasvatanud lääneriikide luureteenistused.” Vene opositsioonilise meediaväljaande Meduza teatel juhib selliste käsiraamatute koostamist otseselt Venemaa Riigiduuma saadik Ühtsest Venemaast Oleg Matveitšev.

Vene opositsioonilise meediaväljaande Meduza allikate sõnul võivad poliitilised strateegid EISI heaks töötada valimiskampaaniate vahelisel ajal ja politoloogid "põhimõtteliselt teenivad EISI-st raha". Instituudiga koostööd teinud poliitiline strateeg selgitab, mida see töö hõlmab: aruanded, monitooring, lihtsam töö – sündmuste kommenteerimine meedias vastavalt “teemadele”, mille koostab EISI. EISI "õpikutest” saavad eksperdid õppida, kuidas rääkida tehnokraatlike kuberneride eelistest, kuidas tõlgendada Putini kõnesid ja ka seda, miks süsteemne opositsioon näitab valimistel kehva tulemust. "Õpikutes" on kirjas, kuidas rääkida Ukraina sõjast. "Venemaa algatus võib konflikti võimalikult lühikese aja jooksul lõpetada. Putin valib parima. Tema kandidaatide valik on eksimatu." Kaks Putini võimule lojaalsete meediaväljaannete töötajat, kes saavad pidevalt Venemaa presidendi administratsioonist käsiraamatuid, räägivad, et neis esinevad sageli “EISI eksperdid” – koos telefoninumbri ja soovitusega nendelt "ekspertidelt" kommentaare võtta.

2024. aasta sügisest hakkab EISI akadeemiliselt koolitama tulevasi Venemaa propagandiste. 2024. aasta septembris käivitab EISI Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia Ühiskonnateaduste Instituudis bakalaureuse- ja magistriõpingud „strateegilises kommunikatsioonijuhtimises“, mille eesmärk on koolitada info- ja poliitikavaldkonna juhte ning info- ja psühholoogiliste operatsioonide vastu võitlemise spetsialiste. „EISI kui projektipartneri missiooniks on luua vajalikud erialased tingimused, milles õppijad ühelt poolt saaksid oma erialal vajalikud teoreetilised teadmised ning teiselt poolt, et alates esimestest õpipäevadest on nad sukeldunud praktilisse konteksti ja neil on ettekujutus valdkonnast, kus nad töötavad. Programmid annavad võimaluse vahetuks suhtluseks sotsiaalpoliitilise sfääri juhtivate ekspertidega, kes on valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi. Samas pole meie eesmärk mitte ainult konkreetsete rakenduslike oskuste õpetamine, vaid ka arusaamine Venemaa ühiskonna jaoks olulistest väärtus- ja maailmavaatelistest suunistest,“ rõhutas EISI peadirektor Anna Fedulkina. Antud eriala tutvustuses öeldakse: "Programm valmistab ette spetsialiste, kes on võimelised professionaalselt organiseerima ja ümber kujundama sotsiaalset ja inforuumi, võttes arvesse Venemaa riiklikke huve. "Strateegiline kommunikatsioonijuhtimine" on esimene haridusprojekt Venemaal, mille käigus koolitavad juhtivad õpetajad ja valdkonnaeksperdid bakalaureuse- ja magistriõppes uue põlvkonna spetsialiste, kes on võimelised tõhusalt kujundama info- ja poliitilist ruumi, tõrjuma info- ja psühholoogilisi operatsioone ning kaitsma meie riigi sotsiaalkultuurilist suveräänsust."

EISI korraldab Moskva pressikeskustes nn. ümarlaudu, kus lahatakse hetkesündmusi maailmas Venemaa režiimile sobival moel. 15. augustil 2024 toimus Izvestija pressikeskuses EISI ümarlaud "Olümpialiikumise lagunemine: kuidas hakkasid olümpiamängud jagunema?" "Pariisi olümpiamängud ebaõnnestusid lääneriikide soovis muuta mängud "uute väärtuste kultuseks", ütles EISI projektijuht politoloog Vladimir Šapovalov. "Traditsioonilised väärtused nagu “sport väljaspool poliitikat”, sportlaste võrdsus ja sportlike saavutuste prioriteetsus on vajunud tagaplaanile, andes teed aruteludele soolise identiteedi ja vähemuste õiguste üle. Pariisi olümpiamängud jäävad meelde oma ebaõnnestumiste ja paljude negatiivsete uudistega. Maailmasündmuse asemel, kus esikohal oli sportlaste võistlus tuntud loosungi "Kiiremini, kõrgemalt, tugevamalt" all, nägime nn "Lääne uute väärtuste" kultust. Olime tunnistajaks propagandale ja moraalinormide absoluutsele rikkumisele korraldajate poolt." "Venemaa sportlaste mittelubamise põhjuseks on väärtuskonflikt – Venemaa mittenõustumine sellega, mida lääs täna edastab," ütles Venemaa spordiminister Mihhail Degtjarev.