Ühekroonine münt (1934)
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
| 1 kroon | |
|---|---|
| (Eesti Vabariik) | |
| Väärtus | 1 kroon |
| Kaal | 6 g |
| Läbimõõt | 25,25 mm |
| Serv | Sile |
| Materjal | Cu92Al6Ni2 |
| Vermitud | 1934 |
| Tiraaž | 3 406 066? |
| Avers | |
| Kujundus | Eesti Vabariigi suur riigivapp |
| Kujundaja | Georg Westenberg |
| Revers | |
| Kujundus | Viikingilaev |
| Kujundaja | Günther Reindorff |
Viikingilaeva kujutisega 1-kroonine münt oli Eesti Vabariigis käibel 1. augustist 1934 kuni 25. märtsini 1941.
Müntide täpne kogus ei ole teada, kuna osa arhiive hävis sõjas, kuid mõningatel andmetel vermiti neid 3 406 066 tükki. Vabariigi Valitsuse otsusega 2. märtsist 1934 nr. V oli ette nähtud neid müntida ja lasta liikvele kuni 3 300 000.[1] 1935/36. eelarveaastal vermiti 1 586 000 ühekroonist münti.
Selle mündi valmistamiseks muutis Riigikogu Rahaseadust – nimelt oli 1928. aasta rahareformiga määratud, et 1- ja 2-kroonised mündid tuleb valmistada hõbedast, kuid varasemate hõbemüntide valmistamine oli osutunud niivõrd kulukaks, et sellest nõudest otsustati loobuda. Vastav seadusemuudatus võeti vastu 24. märtsil 1934. Kollasest alumiiniumpronksi sulamist olid vermitud samaaegsed Taani kroonid ja Soome 5- ja 10-margased, seda peeti eriti võltsimiskindlaks[2].
Kujundus
[muuda | muuda lähteteksti]Münt on kollast värvi ning kaalub 6 grammi (lubatud viga ± 1%), läbimõõt on 2,525 sentimeetrit (± 0,5%) ning selle serv on sile.
Avers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp mille kohal on sõnad "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1934".
Revers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi tagaküljel on viikingilaeva kujutis ja selle all nimiväärtus "1 kroon".[3]
Võltsingud
[muuda | muuda lähteteksti]Samasuguse kujundusega münte on vermitud ka 1990. aastal, kuid need ei ole seaduslikud maksevahendid, vaid eraettevõtja(te) poolt valmistatud suveniirid.
Üks versioon on originaalmündist väiksem, vaid 16 mm läbimõõduga ning selle esiküljel on legendi "EESTI VABARIIK" asemel ainult sõna "EESTI". Selliseid münte valmistati nii kuldkollasest kui ka hõbedasest metallist.
Teine versioon on ligikaudu originaalmündi suurune, kuid selle detailide kvaliteet on tunduvalt kehvem – näiteks vapikilbi jooned ei ole sujuvad.
Väljavõte Riigi Teatajast
[muuda | muuda lähteteksti]Majanduseministeeriumi rahanduseosakonna teadaanne Eesti Vabariigi 1-kroonise metallvahetusraha kupüüri käibelelaskmise kohta ja nimetatud vahetusraha kirjeldus.
RTL 1934, 56.
Rahaseaduse muutmise seaduse (RT 30 - 1933) §§ 4 ja 5 põhjal Majanduseministeeriumi rahanduseosakond laseb käibele, alates 1. augustist 1934, Eesti Vabariigi 1-kroonise metallvahetusraha, mille väliskuju, mõõdud, raskus ja sulatise koostis on Rahaseaduse ülaltähendatud muutmise seaduses ette nähtud korras kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt.
1-kroonise metallvahetusraha esiküljel on reljeefis: vikingite laeva kujutis ja selle all tekst "1 kroon".
Vahetusraha tagaküljel on reljeefis: ülaäärel - kaarekujuliselt tekst "Eesti Vabariik", keskel - suure riigivapi kujutis ja alläärel - vahetusraha väljaande aastaarvu number "1934".
Vahetusraha läbimõõt on 25,25 mm ja normaalkaal - 6 grammi, milles kõrvalekaldumise tolerantsiks on lubatud: läbimõõdus kuni 0,5% pluss või miinus ja kaalus kuni 1% pluss või miinus.
26. juulil 1934. Nr. 123/L.
Majanduseministeeriumi rahanduseosakonna direktor A. Keller.
Laenude büroo juhataja Fr. Hübner.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 2. märtsist 1934 nr. V
- ↑ Kuidas tehakse ühekroonilisi. Vaba Maa, 4. august 1934, nr. 181, lk. 7.
- ↑ Lisa Vabariigi Valitsuse otsusele 2. märtsist 1934 nr. V
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Uued rahad tulemas. Vaba Maa, 6. märts 1934, nr. 54, lk. 1.
- Kuidas tehakse ühekroonilisi. Vaba Maa, 4. august 1934, nr. 181, lk. 7.