Mine sisu juurde

ÜRO Iraagi-Kuveidi vaatlusmissioon

Allikas: Vikipeedia
ÜRO Iraagi-Kuveidi vaatlusmissioon
Lühend UNIKOM
Asutatud aprill 1991
Tegevuse lõpetanud oktoober 2003
Tüüp rahuvalvemissioon
Õiguslik staatus lõppenud
Peakorter Umm Qaşr, Iraak
Asukoht Iraagi-Kuveidi piir
Emaorganisatsioon ÜRO Julgeolekunõukogu
Eelarve maht 600 miljonit dollarit (1991-2003)

ÜRO Iraagi-Kuveidi vaatlusmissioon (UNIKOM) asutati 9. aprillil 1991 pärast Lahesõda Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 689 (1991) ja algas 1991. aasta mai alguses.

Sõjaliste vaatlejate ülesanne oli jälgida demilitariseeritud tsooni piki Iraagi-Kuveidi piiri ja Khawr 'Abd Allahi veeteed, tõkestada piiririkkumisi ja teatada kõigist vaenulikest tegudest. 5. veebruaril 1993 laiendati Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 806 mandaati, et hõlmata füüsilisi tegevusi rikkumiste ärahoidmiseks ning väge suurendati kolme mehhaniseeritud jalaväepataljonini.

UNIKOMi mandaat lõppes 6. oktoobril 2003. aastal.

Vägede peakorter asus Iraagis Umm Qaşris. Jõu maksimaalne tugevus oli 1187 28. veebruaril 1995. aastal. Julgeolekunõukogu pikendas mandaati viimast korda 2003. aasta juulis. Väljaviimise hetkel 30. septembril 2003 oli seal neli sõjaväevaatlejat ja 131 tsiviilpersonali. Missiooni jooksul hukkus 18 inimest.

Panustajad on Argentina, Austria, Bangladesh, Kanada, Tšiili, Hiina, Taani, Fidži, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ghana, Kreeka, Ungari, India, Indoneesia, Iirimaa, Itaalia, Keenia, Malaisia, Nigeeria, Norra, Pakistan, Filipiinid, Poola, Rumeenia, Venemaa (Nõukogude Liit enne 24. detsembrit 1991), Senegal, Singapur, Rootsi, Šveits, Tansaania, Tai, Türgi, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Uruguay ja Venezuela Lisaks hõlmas missioon ettevalmistusjärgus (aprill–oktoober 1991) Kanada lahinguinseneride rügementi (1 CER), julgestuspataljoni, mis koosnes rahvusvahelisest pataljoni staabist (Rootsi-Soome-Norra) ja viiest jalaväekompaniist, mis pandi kokku UNFICYP ja UNIFIL missioonide liikmetest.

Bury, Jan (2003). "ÜRO Iraagi-Kuveidi vaatlusmissioon". International Peacekeeping, 10 (2): 71–88. [1]