Ökoehitis

Ökoehitis on ehitis, mis oma kujunduse, tarindi ja ehituse poolest vähendab või kõrvaldab ebasoodsaid keskkonnamõjusid, säästes ressursse ja parandades meie elukeskkonda. Keskkonna vähima koormamise eesmärki tuleb silmas pidada juba ehitise projekteerimisel.

Seosed ÜRO säästva arengu eesmärkidega

World Green Building Council (WGBC) on välja toonud ökoehitiste üheksa seost ÜRO 17 säästva arengu eesmärgiga, milleks on:

• tervis ja heaolu – ökoehitiste rohelus, parem valgustus ja parem õhukvaliteet avaldavad positiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule, hoonete emissioonide vähendamine aitab vähendada saastet ja parandada õhukvaliteeti;
• jätkusuutlik energia – ökoehitised on energiasäästlikud ja kasutavad taastuvat energiat;

• tööhõive ja majanduskasv – ökoehitiste projekteerimine, ehitamine, korrashoidmine ja renoveerimine pakub paljudele inimestele töökohti;

• tööstus, uuendus ja taristu – ökoehitised on vastupidavad ja võimelised kohanema muutuva kliimaga, püüdlus ehitada jätkusuutlikke hooneid annab ajendi innovatsiooniks ja tehnoloogia arenguks;

• jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad – ökoehitised aitavad kaasa linnade jätkusuutlikkusele ja kogukondade heaolule;

• säästev tootmine ja tarbimine – ehitustööstus saab jäätmeid vähendada ja ringlusse võtta;

• kliimamuutuste vastased meetmed – ökoehitised tekitavad vähem kasvuhoonegaaside emissioone ja aitavad seeläbi võidelda kliimamuutustega;

• Maa ökosüsteemid – ehituses saab kasutada taastuvaid materjale, vähendada veekasutust ja minimeerida kahjusid bioloogilisele mitmekesisusele, näiteks kasutades haljastuses kohalikke taimi;

• üleilmne koostöö – ökoehitistega (ja ka üldiselt jätkusuutlikkusega) seotult on loodud ülemaailmseid organisatsioone ning tehtud ülemaailmselt koostööd erinevates projektides, näiteks loodi 2015. aastal Global Alliance for Buildings and Construction (GlobalABC).

LEED sertifikaat

LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat hoone jätkusuutlikkuse hindamiseks. Ehitisi hinnatakse järgmistes kategooriates: uuenduslikkus, sisekeskkonna omadused, materjalid ja ressursid, asukoht ja tarne, jätkusuutlikkus, energia ja vesi.

LEED sertifikaadi saamiseks antakse ehitistele punkte süsiniku, energia, vee, jäätmete, transpordi, materjalide, tervise ja sisekeskkonna kvaliteediga seotud tingimuste täitmise eest. Vastavalt hindamisel saadud punktidele jaguneb sertifikaat neljaks tasemeks: Certified (40–49 punkti), Silver (50–59 punkti), Gold (60–79 punkti) ja Platinum (80+ punkti).

Ökoehitised Eestis

Ärihoone Navigator

Eesti esimene büroohoone, mis taotles LEED sertifikaati, on Capital Millile kuuluv Navigatori ärihoone, mis asub Tallinna kesklinnas Eesti Arhitektuurimuuseumi vastas. Sertifikaat saadi kätte 2015. aasta veebruaris. Tegemist oli ka esimese Gold-taseme hoonega terves Baltikumis. Maja planeerides oli oluline osa suvel jahutusele minevat energiakulu vähendada, seega projekteeriti maja fassaadi sakilised lõiked, mis vähendaksid suvel hoone ülekuumenemist. Hoone eesmärgiks on efektiivne veekasutus ning maja ehitamisel kasutati kohalikku betooni, et vähendada selle koormust keskkonnale.

Bernhard Schmidti maja

LEED Gold sertifikaat on ka Ülemiste Citys asuval 13-korruselisel Bernhard Schmidti nimelisel büroohoonel. Hoone fassaadi kujunduse teevad innovatiivseks lõunaküljel seinast eemalduvad päikesepaneelid, mis peale energia hankimise pakuvad samaaegselt ka varju päikese eest. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on sellel ka finantsiline kasum, arvestades, et hoone jahutamine on kaks korda kallim kui selle kütmine. Erinevalt tavapärasest büroohoonest, kus planeeringu muutmine nõuab suurt aja- ja rahakulu, on Bernhard Schmidti majas büroopindade ruumilahenduse muutmine lihtne ja mugav. Büroopindade vaheseinu on võimalik vastavalt vajadusele liigutada ning ruumide ja töökohtade arvu suurendada või vähendada.

Ärihoone Explorer

Ärihoonele Explorer väljastati 2016. aastal LEED Platinum sertifikaat, milleni seni ei olnud küündinud ükski teine ärihoone Eestis. Explorer ja 2015. aasta alguses LEED Gold sertifikaadi saanud Navigator on viinud Eesti ärikinnisvara uuele, rahvusvahelisele tipptasemele. Lisaks juurutab Explorer ka rohelist mõtteviisi üleüldiselt. Näiteks asub keldris jalgrattaparkla, üldkasutatavad pesuruumid ja elektriautode laadimispunkt. Maja fuajeest saavad töötajad kohtumiste tarbeks laenutada ka jalgrattaid.Hoones rakendatakse kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi. Automaatika juhib nii radiaatoreid kui jahutust ning välistab ebaratsionaalse energiakulu. Büroopindade ventileerimine on jagatud ilmakaarte järgi põhja- ja lõunapoolseks, nii et päikesepoolsel küljel on õhuhulk üle 50% suurem.

Alexandre Liwentaali maja

Alexandre Liwentaali majale anti 2018. aastal Eestis teise hoonena LEED Platinumi sertifikaat. Ülemiste Citys paiknev hoone kasutab 100% taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat. Nõuete kohaselt on Liwentaali büroohoone ehitatud võimalikult suures mahus just kohalikest loodussõbralikest ehitusmaterjalidest, mis tähendab, et ka materjalide transportimisega kaasnev keskkonnakahju on viidud madalale. Büroohoone on kujundatud õhuliselt kärjemustrilisena. Büroohoone peasissepääsu tähistab kahe korruse kõrguselt põhifassaadist eristuv portaal. Büroohoone välisilme on sobitatud kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega.

Järvevana 7b büroohoone

2018. aastal valminud Järvevana 7b büroohoone on ehitatud täielikult rohelisele mõtteviisile tuginedes. Hoone konstruktsioonis kasutati Eestis esimest korda lahendust, kus hoone kütteks ja jahutamiseks on maja vahelagede sisse paigaldatud 37 000 meetrit torustikku, mis muudab põrandad ja laed ühtseks kütte- ja jahutuselemendiks. Süsteemi toimimiseks vajalik energia saadakse maa sisse paigaldatud 10 000 meetrist maaküttekontuurist. Tänu sellisele lahendusele pole majas tavalisi radiaatoreid ega jahutusseadmeid. Hoone fassaadil on kasutatud 31 kilomeetrit lehisest voodrilauda, akende ees on ruumide liigse päikesesoojuse eest kaitsmiseks puidust sirmid ja ribid ning ka hoone sees on kasutatud rohkelt puitu ja muid looduslähedasi materjale. Ligi 75% hoone tarbeveest ammutatakse vihmaveest. Lisaks on hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid.

Alma Tominga maja

Esimese eestlasest naisprofessori ja farmatseudi Alma Tominga nimeline 11-korruseline ärihoone valmis 2022. aasta sügisel. Ülemiste Citys asuva hoone valmimisel tehti koostööd Tartu Ülikooli teadlastega, kes aitasid Ülemiste City tervisemudeli loomisega hinnata ja analüüsida keskkonna mõju inimeste füüsilisele, sotsiaalsele ja vaimsele tervisele. Tööpauside toetamiseks on hoones läbi mitme korruse ulatuv troopiliste taimede ja kosega botaanikaaed. Hoonele on paigaldatud päikesepaneelid ja rohekatus. Samuti kasutatakse roheenergiat ning kaugkütte- ja jahutuse süsteemi. Hoone on pälvinud LEED Gold sertifikaadi.

Viru keskus

2004. aastal avatud Viru keskus pälvis 2015. aastal LEED Silver sertifikaadi olemasoleva ehitise opereerimise ja haldamise eest. 2019. aastal saadi veelgi suurema tunnustuse osaliseks, kui Viru keskusele omistati LEED Platinum sertifikaat.

Rocca al Mare kaubanduskeskus

Rocca al Mare kaubanduskeskus, mis avati 1998. aastal, sai 2010. aastal Baltikumi esimese ettevõttena LEED sertifikaadi. 2009. aastal liitus kaubanduskeskus Eesti Energia Rohelise Energia klientidega. Kogu elekter, mida keskuses kasutatakse, toodetakse taastuvatest allikatest.

Vaata ka

• Ökoehitus