Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa maakond
soome Ahvenanmaan maakunta
rootsi Åland
Ahvenamaa lipp Ahvenamaa vapp
Pindala: 1583 km² (2021)
Elanikke: 30 144 (jaanuar 2021)
Rahvastikutihedus: 19,0 in/km²
Keskus: Maarianhamina

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel.

Läänemeres asuva Ahvenamaa saarestiku suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad, eriti idakaares, tuhanded väiksemad saared.

Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.

Ahvenamaa kuulub Soomele ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid, viimaseid annab välja Åland Post.

Nimi

Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli *Ahvaland, mis tähendab veemaad. Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Áland ja lõpuks kujule Åland, mis otsetõlkes tähendab jõemaad – vaatamata sellele, et jõed ei ole Ahvenamaa geograafia silmapaistvaks tunnuseks. Saare soome- ja eestikeelsetes nimedes Ahvenanmaa ja Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nähakse saarte vana nime ühe kuju edasikandumist.

Teise teooria järgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi Åland.

Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Åland ehk Ahvenamaa maakond.

Asend

Ahvenamaa reljeef ja vallad

Ahvenamaal on strateegilise tähtsusega positsioon, kuna lisaks Soome lahe lähedusele juhivad nad ühte Stockholmi sadama sissepääsudest ja ka sisenemisi Põhjalahele.

Ahvenamaa saarestik hõlmab ligi kolmsada asustatavat saart, millest umbes 80 on asustatud; üle jääb veel 6200 skääri ja veest välja paistvat kivi. Saarestik on idas ühendatud Åbolandi saarestikuga – Soome edelarannikuga külgneva saarestikuga. Koos moodustavad nad Saaristomere. Ahvenamaast läänes on Ahvenameri ja põhjas on Selkameri.

Lammaste karjatamine väikesel saarel

Saarte pindala on kokku 1,527 ruutkilomeetrit. 90 protsenti elanikkonnast elab Ahvenanmanneril, kus asub ka pealinn Maarianhamina. Ahvenanmanner on saarestiku suurim saar. Selle pindala on ebakorrapärase kuju ja rannajoone tõttu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt ulatub see 740–879 ruutkilomeetrini või kuni üle 1010 ruutkilomeetrini, sõltuvalt sellest, mida loetakse või mida mitte saare osaks.

Ahvenamaa küsimuse ajal otsisid pooled tuge saarte eri kaartidelt. Rootsi kaardil domineeris kõige tihedamalt asustatud põhisaar ja paljud skäärid jäid välja. Soome kaardil anti paljudele väiksematele saartele või skääridele tehnilistel põhjustel pisut liialdatud suurus. Rootsi kaart nihutas saared Rootsi mandriosale lähemale kui Soomele; Soome kaart rõhutas saarestiku järjepidevust Ahvenanmanneri ja Soome mandriosa vahel, samas kui Rootsi ja saarte ning saarestiku vahel tekkis suurem lõhe.

Loodus

Saarte pind on üldiselt kivine ja pinnas õhuke tänu jää liikumisele viimase jääaja lõpus. Saartel on ka palju heinamaad, kus elab palju putukaliike, näiteks üks koerliblikate liik (Glanville'i fritillaar). Saartel on mitu sadamat.

Kliima

Ahvenamaal on niiske mandriline kliima, mida mõjutab selle asend meres, eriti suvel. Suved on seal jahedamad võrreldes nii Rootsi kui ka Soome mandriosadega, aga talvetel on Rootsiga külgnevate osadega võrreldes vähe erinevusi, need on vaid pisut pehmemad kui Mandri-Soomes.

Haldus

Autonoomia

Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa küsimuse lahendamisel. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu võeti. Seaduse järgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud ning sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991. Ahvenamaa on seaduse järgi jätkuvalt täielikult rootsikeelne.

Kui Soome 1995. aastal Euroopa Liitu vastu võeti, allkirjastati seejuures ka Ahvenamaad puudutav protokoll, mis muuhulgas sätestab, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid välismaalastele kehtestatud piiranguid kinnisvara omandamisele ja omamisele või teatud teenuste pakkumisele. Välismaalaste all mõeldi inimesi, kellel puudub Ahvenamaal hembygdsrätt ehk nn kodupiirkonna õigus.

Haldusjaotus

Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusüksuseks: 15 vallaks ja üheks linnaks.

Ahvenamaa omavalitsused

1. Brändö vald
2. Eckerö vald
3. Finströmi vald
4. Föglö vald
5. Geta vald
6. Hammarlandi vald
7. Jomala vald
8. Kumlinge vald
9. Kökari vald
10. Lemlandi vald
11. Lumparlandi vald
12. Maarianhamina linn
13. Saltviki vald
14. Sottunga vald
15. Sundi vald
16. Vårdö vald

• 
  Ahvenamaa loodus 2019
• 
  Ahvenamaa loodus juulis 2019
• 
  Hoiatussilt Ahvenamaal
• 
  Ahvenamaa vabaõhumuuseumi eksponaadid
• 
  Ahvenamaa vabaõhumuuseumis

Ajalugu

Enne 1667. aastat koostatud Rootsi päritolu Ahvenamaa kaart, millel on kujutatud laevateed, sadamad ja kirikud ning kuhu on märgitud ka piirid

Vanaaeg

Neoliitikumiaegse kammkeraamika kultuuri liikmed alustasid saarte asustamist umbes 7000 aasta eest: pärast seda kui viimase jääaja mandrijää raskuse poolt alla surutud saared taas merest tõusma hakkasid. Hiljem kohtus saartel juba koha leidnud kultuur seal veel teisegi neoliitikumiaegset kammkeraamikat viljelnud kultuuriga.

Kivi- ja pronksiajal leidsid saarte elanikud toitu hülgeid ja linde küttides, kalastades ning taimi korjates. Saartel alustati ka varajase põllumajandusega. Rauaajal suurenesid kontaktid Skandinaaviaga. Viikingiajast on saartel teada üle 380 dokumenteeritud matmispaiga ja kuue linnuse varemed.

Keskaeg

13. sajandil ühendati Soome Rootsi impeeriumiga. Septembris 1809 moodustasid Ahvenamaa saared osa territooriumist, mille Rootsi Hamina rahuga Venemaale loovutas. Selle tulemusena sai saartest osa autonoomsest Soome Suurvürstiriigist. Rahulepingu sõlmimise käigus ei õnnestunud Rootsil saavutada tingimust, et saari ei kindlustataks. Antud küsimus ei olnud oluline vaid Rootsi jaoks: Suurbritannia oli mures, et sõjaline kohalolu saartel võib ohustada riigi sõjalisi ja ärilisi huve.

Uusaeg

1832. aastal alustas Venemaa saarte kindlustamist suure Bomarsundi kindlusega. Osana Krimmi sõjast vallutas brittide ja prantslaste sõjalaevadest ja mereväelastest koosnev ühisvägi kindluse aastal 1854 ning hävitas selle. Krimmi sõja lõpetanud 1856. aasta Pariisi lepinguga demilitariseeriti kogu Ahvenamaa saarestik.

Uusim aeg

Ahvenamaa (siniselt) Soome ajalooliste ja kaasaegsete maakondade piiridega kaardil

1918. aasta Soome kodusõja ajal sekkusid saarele paigutatud Venemaa vägede ja üle jäätunud mere Soomest tulnud Soome "valgete" ja "punaste" vahelisse konflikti rahu tagamise eesmärgil Rootsi väed. Mõne nädala jooksul asendasid saartel Rootsi väed Saksa väed, kes okupeerisid Ahvenamaa "valge" Soome senati (konservatiivide) palvel.

Pärast 1917. aastat töötasid ahvenamaalased selle nimel, et saared loovutataks Rootsile. 1919. aastal allkirjastas Soomest lahkulöömise ja Rootsiga ühendamise petitsiooni 96,4% saarte valijaskonnast ja enam kui 95% neist toetas seda. Rootsimeelsed rahvuslikud meeleolud olid saartel tugevnenud eriti seoses Soomes arenenud rootsivastaste suundumuste ja Soome rahvusluse tulemusena, mida toitis heitlus oma autonoomia säilitamise eest ja võitlus venestamise vastu.

Ahvenamaa elanikkonna kartustesse oma tuleviku suhtes Soome osana panustas ka Soome mandriosas aset leidnud rootsikeelse vähemuse ja soomekeelse enamuse konflikt, mis oli Soome poliitikas tähtsal kohal 1840. aastatest alates.

Ent Soome keeldus saarte loovutamisest ja pakkus selle asemel Ahvenamaale autonoomset staatust. Elanikud ei kiitnud pakkumist siiski heaks ja vaidlus saarte üle esitati lahendamiseks Rahvasteliidule. Viimane otsustas, et Soomele peaks jääma suveräänsus Ahvenamaa üle, kuid saarestik tuleks teha autonoomseks territooriumiks. Sellega kohustus Soome tagama Ahvenamaa elanikele nii rootsi keele kui ka oma kultuuri ja kohalike traditsioonide säilitamise õiguse. Samal ajal kehtestas rahvusvaheline leping Ahvenamaa neutraalse staatuse, keelates sõjaliste rajatiste või vägede paigutamise saartele.

Mitme põhjuse koosmõjus on saarte elanike nägemus Ahvenamaa suhetest Soomega muutunud "Soome valduses olevast Rootsi maakonnast" "Soome autonoomseks osaks" olemise suunas. Nendeks põhjusteks on pettumine Rootsi ebapiisavas toetuses Rahvasteliidus otsuse langetamisel ning fakt, et Rootsi ei austanud 1930. aastatel Ahvenamaa demilitariseeritust ja ühine saatus Soomega Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal said Ahvenamaa elanikud merel suhtelist turvalisust nautida, kuna nende kaubalaevastik seilas nii liitlasriikide kui ka Saksamaa heaks. Sellest tulenevalt Ahvenamaa laevu üldiselt ei rünnatud, kuna kumbki osapool ei teadnud, millist kaupa ja kellele veeti.

Nüüdisaeg

Soome tähistas Ahvenamaa saarestiku demilitariseerimise 150. aastapäeva suure väärtusega mälestusmündi väljaandmisega: 2006. aastal vermiti viieeurone Põhjala kullast mälestusmünt. Mündi esiküljel on Ahvenamaale iseloomulik mänd ning tagaküljel paadi ahter ja tüür koos roolipinnil istuva 150 rahuaastat sümboliseeriva tuviga.

Vaata ka

• Ahvenamaa positsioon
• Ahvenamaa dokument
• Ahvenamaa küsimus
• Ahvenamaa rootsi keel

Välislingid

• ahvenamaa.ee