Bait
|
See artikkel räägib mõõtühikust; muude kasutuste kohta vaata lehekülge Bait (täpsustus). |
Bait (tähis B) on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestikust bitti. Bait on kõige levinum infohulga, mälumahu ja salvestusmahu mõõtühik.
Eesliited
[muuda | muuda lähteteksti]Suuremate ühikute tähistamiseks lisatakse sõnale bait eesliiteid. Kasutusel on mitu erinevat süsteemi, mistõttu esineb tihti segadust nende kasutamise pärast.
Informaatikas ja digitaaltehnikas kasutatakse eesliiteid kilo-, mega-, giga- jne, mis tähistavad binaarset (kahendsüsteemil põhinevat) kordsust, s.t väiksemast ühikust 210 = 1024 korda suuremat ühikut:
- 1 kB (kilobait) = 1024 (210) baiti.
- 1 MB (megabait) = 1024 kB = 1 048 576 baiti.
- 1 GB (gigabait) = 1024 MB = 1 073 741 824 baiti.
- 1 TB (terabait) = 1024 GB = 1 099 511 627 776 baiti.
- 1 PB (petabait) = 1024 TB = 1 125 899 906 842 624 baiti.
- 1 EB (eksabait) = 1024 PB = 1 152 921 504 606 846 976 baiti.
- 1 ZB (zetabait) = 1024 EB = 1 180 591 620 717 411 303 424 baiti.
- 1 YB (jotabait) = 1024 ZB = 1 208 925 819 614 629 174 706 176 baiti.
Andmehulga ja andmemahutavuse tuletatud ühikutes väljendab eesliide sageli detsimaalset kordsust (nagu SI kordühikutes), nt 1 kilobait = 1000 baiti, 1 megabait = 1000 kilobaiti, 1 gigabait = 1000 megabaiti, 1 terabait = 1000 gigabaiti. Detsimaalne tähendus on eesliidetel paljude mälumahtude väljendamisel: arvuti töömälu ja salvestusmälu (kõvaketas, SSD), mälupulk, mälukaart, optiline andmekandja (CD, DVD, Blu-ray Disc), faili suurus.
Eesliidete tähenduse täpsustamiseks võeti 1999. aastal IEC 60027 standardiga binaarse tähendusega kilo-, mega-, giga-, tera- jne asemel kasutusele eesliited kibi-, mebi-, gibi- jne: 1 kibibait (kiB) = 1024 baiti, 1 mebibait (MiB) = 1024 kilobaiti, 1 gibibait (GiB) = 1024 mebibaiti, 1 tebibait (TiB) = 1024 gibibaiti. Binaarsed eesliited ei ole siiski laialdast kasutust leidnud.
Mida suuremates ühikutes andmemahtu väljendatakse, seda suurem on arvuline erinevus detsimaal- ja binaareesliidetega ühikute vahel. Näiteks 100 kilobaiti (kB) = 97,7 kibibaiti (kiB), aga 100 gigabaiti (GB) = 93,1 gibibaiti (GiB) jne.
Inimese mälumahuks on arvatud ligikaudu üks petabait.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetust byte kasutas esimesena Werner Buchholz 1965. aastal arvuti IBM 7030 Stretch projekteerimisel, et tähistada väikseimat adresseeritavat ja seega korraga edastatavat andmehulka, mis koosnes siis kuuest bitist. Seda arvu suurendati veel sama projekti käigus kaheksa bitini, arvatavasti sellepärast, et kaheksat saab esitada kahe astmena: 23 = 8.
Andmeüksusele nimetuse valikul lähtuti sõnast bite (inglise keeles hammustatud tükk, amps). Seda aga hakati kirjutama kujul byte, et see eristuks paremini sõnast bit. Trükis ilmus termin byte esimest korda 1959. aastal.[2]. Alates 1970. aastatest muutus 8-bitine bait faktiliselt standardiks ning ka masinasõna pikkus arvutites kordseks 8 bitiga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Inimese mälumaht on arvatust palju hiiglaslikum ERR Novaator, 24. jaanuar 2016
- ↑ Blaauw G. A., Brooks F. P., Buchholz W. (juuni 1959). Processing Data in Bits and Pieces. IRE Transactions on Electronic Computers. Lk 121.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)