Nautrēni vald
| Nautrēni vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Nautrēnu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 156,9 km² | |
Elanikke: 901 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,7 in/km² | |
| Keskus: Rogovka | |
 |
Nautrēni vald (läti keeles Nautrēnu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gaigalava, Stružāni, Dricāni ja Ilzeskalnsi vallaga, Balvi piirkonna Krišjāņi vallaga ning Ludza piirkonna Mežvidi ja Salnava vallaga.
Valla pindala on 157 km². 2011. aastal oli seal 1189 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 961 inimest. Valla halduskeskus on Rogovka küla. Vallavanem on Līvija Plavinska.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]XVI sajandil mainitakse Rēzekne staarostkonna revisjoniprotokollis paika Neuterschen, hiljem aga poolapärast Nauteranski valda.
Aastal 1861 loodi Zaļmuiža mõisa maadele Zaļmuiža vald. Zaļmuiža oli ka algselt valla keskuseks. Aastal 1874 nõudis sealne mõisnik, et talunikud kirjutaks alla servituudiõigustest loobumise aktile, mis oleks keelanud neil oma loomi mõisa maadel karjatada. talunike õiguste eest astus välja Pīters Miglinīks. Esimese astme kohtus talunikud kaotasid, kuid Vitebski kubermangu kohus andis õige neile, mistõttu mõisniku sugulane Modests Rozenšilds - Paulins kaotas oma Ludza maakonna aadelkonna juhi positsiooni.
Valla rahvas osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli viinapõletamismonopol, mis oli riigile suur tuluallikas, aga tõi kaasa rahva vaesumise. Põletati maha Mežvidi mõisa eluhooned ja Zaļmuiža mõisa tootmishooned.[3]
Aastal 1925 nimetati vald ümber Nautrēni vallaks. Aastal 1935 oli Ludza maakonda kuuluva valla pindala 153,8 km² ja seal oli 6368 elanikku.[4] Aastal 1947 läks vald Ludza maakonna koosseisust Rēzekne maakonna koosseisu.
Aastal 1945 moodustati Nautrēni vallas Kristinka, Mežvidi, Miglenieki, Nautrēni ja Rasnapļi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kristinka külanõukoguga likvideeritav Brožguļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti Nautrēni külanõukogu Nautrēni sovhoosi alad Kristinka külanõukoguga. Aastal 1965 nimetati Kristinka külanõukogu ümber Nautrēni külanõukoguks. Aastal 1979 liideti Nautrēni külanõukoguga osa Miglinieki külanõukogu aladest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Nautrēni allüksusesse.[6]
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rogovka katoliku kiriku orel, Salenieki muinaskalmed, Smiltaine muinaskalmed, Brižagala muinaskalmed ehk Sõjahauad, Mazpujāti muinaskalmed ehk Kivisüli ja Rasnupļi (ka Opinki või Žogotase) linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Lielpujāti muinaskalmed.[8]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Ida-Läti madalikul, lõunaosa jääb Latgale kõrgustikule. Kõrgeim koht on Pujati mägi (181,3 m). Suurim jõgi on Iča. Suurim järv on Pujati järv (36,6 ha). Metsade all on 2310 ha maad.
Looduskaitse all on Vārpase pärn, Žikari pärn, Zaļmuiža pargi pärn, Zaļmuiža hõbehaab, Zaļmuiža park, Ezermala pärn, Rasnupļi kalmistu pärn ja Žogotase vene kalmistu mänd, lisaks kasvab vallas neli nimetut põlispuud.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1143 lätlast, 31 venelast, 2 valgevenelast, 4 ukrainlast, 5 poolakat ja 2 leedulast.[10] Aastal 2000 elas vallas 1643 inimest, nende seas oli 5694 lätlast, 134 venelast, 3 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast. Aastal 1925 elas vallas 5871 inimest, nende seas oli 1582 lätlast, 134 venelast, 9 poolakat, 11 juuti, 4 sakslast ja 7 leedulast. Aastal 1930 elas vallas 6042 inimest, nende seas oli 5840 lätlast, 112 venelast, 48 valgevenelast, 5 poolakat, 26 juuti, 4 sakslast, 2 leedulast ja 1 eestlane.
Valla keskus Rogovka on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku. Teine sama staatusega küla on Rasnupļi 112 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Bierzinīki 6 elanikuga aastal 2022, Bilinski 2 elanikuga aastal 2022, Bliseņi 36 elanikuga aastal 2022, Brožgola 4 elanikuga aastal 2022, Caunīši 2 elanikuga aastal 2022, Cepleiši, Cisovka 1 elanikuga aastal 2022, Ciukori 7 elanikuga aastal 2022, Čakši 5 elanikuga aastal 2022, Čornie 1 elanikuga aastal 2022, Daukste 4 elanikuga aastal 2022, Dekteri 79 elanikuga aastal 2022, Desetnīki 9 elanikuga aastal 2022, Drikaškas 4 elanikuga aastal 2022, Gabri 3 elanikuga aastal 2022, Gleizdova 15 elanikuga aastal 2022, Gļaudas 5 elanikuga aastal 2022, Goldadiervīši, Īvulāni 9 elanikuga aastal 2022, Jaškas 3 elanikuga aastal 2022, Jaudzemi 1 elanikuga aastal 2022, Jūrdži 3 elanikuga aastal 2022, Kapiņi 6 elanikuga aastal 2022, Koneitis 6 elanikuga aastal 2022, Korklinīki 2 elanikuga aastal 2022, Kristiņkas 26 elanikuga aastal 2022, Kucines 15 elanikuga aastal 2022, Laigolova 5 elanikuga aastal 2022, Laizani 29 elanikuga aastal 2022, Leškas 3 elanikuga aastal 2022, Livzinīki 8 elanikuga aastal 2022, Lozdas 10 elanikuga aastal 2022, Maigļi 11 elanikuga aastal 2022, Mazuri 2 elanikuga aastal 2022, Meikaļi 11 elanikuga aastal 2022, Miglinīki 22 elanikuga aastal 2022, Mikitāni 4 elanikuga aastal 2022, Miurinīki 3 elanikuga aastal 2022, Obrumāni 2 elanikuga aastal 2022, Oļhovka 4 elanikuga aastal 2022, Opiņki 6 elanikuga aastal 2022, Pirmās Drankas 5 elanikuga aastal 2022, Otrās Drankas 1 elanikuga aastal 2019, Piļnīki 2 elanikuga aastal 2022, Pintāni 15 elanikuga aastal 2022, Pujati 8 elanikuga aastal 2022, Putrāni 3 elanikuga aastal 2022, Pūramola 11 elanikuga aastal 2022, Rancāni 28 elanikuga aastal 2022, Razgaļi 7 elanikuga aastal 2022, Rejeņas 3 elanikuga aastal 2022, Ruduki 2 elanikuga aastal 2022, Rudukova, Rūbežnīki, Salinīki 7 elanikuga aastal 2022, Sārņi 10 elanikuga aastal 2022, Saukāni 1 elanikuga aastal 2022, Sila mājas 2 elanikuga aastal 2022, Smiļktines 6 elanikuga aastal 2022, Sosiņi 7 elanikuga aastal, Stropicas 1 elanikuga aastal 2020, Svikļi 7 elanikuga aastal 2022, Šķesteri 3 elanikuga aastal 2022, Zaļmuiža 42 elanikuga aastal 2022, Znūteņi 10 elanikuga aastal 2022, Zuši 20 elanikuga aastal, Žogotas 25 elanikuga aastal 2022, Upeitnīki 4 elanikuga aastal 2022, Ūzuļnīki, Vilkadūbīši ja Viļumi 3 elanikuga aastal 2022.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Rēzeknes novads, vaadatud 10. 11 2022
- ↑ Miglinieks, A. 2005. Nautrēnu novads. Latgales kultūras centra izdevniecība, Rēzekne
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 30.10 2022
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Nautrēni vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis