Wernher von Braun

Wernher von Braun
Wernher von Braun
Sündinud	23. märts 1912; Wirsitz, Saksamaa; (tänapäeva Wyrzysk, Poola)
Surnud	Alexandria, Virginia, USA
Rahvus	sakslane
Kodakondsus	natsionaalsotsialistlik Saksamaa, USA
Alma mater	Berliini Tehnikaülikool; Friedrich Wilhelmi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	raketiteadus
Töökohad	Wehrmacht; ABMA; Redstone Arsenal; NASA; Fairchild Aircraft
Tuntumad tööd	Saturn V; V-2
Doktoritöö	"Konstruktive, theoretische und experimentelle Beiträge zu dem Problem der Flüssigkeitsrakete"
Doktoritöö juhendaja	Erich Schumann
Autogramm

Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 Wirsitz, Saksamaa; tänapäeva Wyrzysk, Poola – 16. juuni 1977 Alexandria, USA) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide raketiteadlane, insener, visionäär.

Tema juhtimisel valmis Saksamaal esimene ballistiline rakett V2 (Aggregat-4), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). V2 suurim tõusukõrgus oli 189 km. Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega Austria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga.

4. oktoobril 1957 saatis Nõukogude Liit kõigi üllatuseks orbiidile maailma esimese tehiskaaslase Sputnik 1. USA-s valiti vastuseks projekt Vanguard, kuid selle start ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett Vanguard TV-3 plahvatas õhkutõusul, vaid 1,2 meetri kõrgusel. Dwight Eisenhower andis korralduse kaasata USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti von Braun, kelle lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest täitus. Seni oli von Braun tegelnud ainult militaarsete raketiprojektidega. Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett Explorer 1 (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja nii jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Eisenhower oli väga rahul ja von Braun kutsuti juhtima Marshalli kosmoselendude keskust, mis oli 29. juulil 1958 loodud NASA suurim osakond. Edu jätkus 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga Apollo 11-Saturn V, mis viis kosmosesse Apollo komandokapsli koos kuumooduliga Eagle, millega 21. juulil 1969 maandusid esimesed Kuule jõudnud inimesed – 38-aastane komandör Neil Armstrong ja 39-aastane kuumooduli piloot Edwin Aldrin; kolmas meeskonna liige, komandokapsli piloot Michael Collins jäi orbiidile tagasilennuni.

Õpingud ja töö Saksamaal

Von Braun asus 1930. aastal õppima Berliini Tehnikakõrgkooli, hiljem juba sõjaväe rahaga Friedrich Wilhelmi Ülikooli. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni Aggregat-seeria rakettidega. Juba 20. eluaastates sai temast Peenemünde uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse rohkem nime V2 all, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka õhutõrjerakett Wasserfall ja esimene rakett V1. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud SS-iga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes majori auastme (SS-Sturmbannführer). Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast USA vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, et takistada väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, NSV Liidus kui ka Prantsusmaal.

Töö USA-s

Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid operatsiooni Paperclip raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli algul natsionaalsotsialistliku taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid NSV Liidu Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult Nõukogude võimu kätte sattumise hirmus USA teenistusse. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast Korea sõja algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamisel, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone'i rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), Redstone PGM-11, oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300 km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika satelliidi ja ameeriklasest astronaudi Alan Shepardi.

Pärast NASA loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja Saturn V, mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema Mittelwerki töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistustega. Wernher von Braun tegi kaastööd ka Walt Disneyga kosmoseteemaliste filmide loomisel. 1960. aastal tehti von Brauni elust film "I Aim at the Stars" ("Wernher von Braun – Ich greife nach den Sternen").

Von Brauni visioone

Pärast Apollo 11 Kuule maandumist koostas von Braun nimekirja oma nägemusest kosmose vallutamise lähitulevikust. Sulgudes olev aastaarv näitab plaani elluviimise aastat või kavandatud elluviimise aastat.

1970 – Apollo lend kuue inimesega (?)
1971 – Mariner Marsi orbiidil (1971)
1973 – Saturn V raketist valmistatud kosmosejaam (1973)
1974 – kosmosesüstik (1981)
1975 –
- suurem kosmosejaam (2000)
- alaline kosmosejaam Kuu orbiidil (?)
- kosmosepuksiir (2008?)
1979 –
- kuue astronaudiga mehitatud kuujaam (2024?)
- tuumasüstik (?)
1981 – mehitatud Marsi-lend (2032?)
1982 – geosünkroonsel orbiidil asuv kosmosejaam (?)
1985 –
- 12-meheline jaam Marsil (?)
- 48-meheline jaam Kuul (?)
1986 – pidevalt kohalolevat 100 astronauti Maa orbiidil olevas orbitaaljaamas (?)
1988 – alaline jaam Marsil (?)