Vostoki programm
Vostok (vene keeles Восток, Ida) oli Nõukogude Liidu programm esimeste mehitatud kosmoseaparaatide loomiseks ning esimesteks inimeste lendudeks kosmosesse. Vostok konkureeris Ameerika Ühendriikide Mercury programmiga, 12. aprillil 1961 õnnestus saata kosmonaut Juri Gagarin kosmoselaeval Vostok 1 orbiidile. Vostoki kosmoselaev arendati luuresatelliidist Zenit ning selle kanderakett mandritevahelisest ballistilisest raketist R-7 Semjorka. Sõna "Vostok" oli salastatud kuni Gagarni lend maailma ajakirjandusele teatavaks tehti.
Programmi raames tehti aastatel 1961–1963 kuus mehitatud kosmoselendu. Pikim lend kestis peaaegu viis päeva, neli viimast lendu saadeti paarides ühepäevase vahega. Sellega oldi Mercuryst edukamad, kuna Mercury lend kestis vaid 34 tundi.
Vostokile järgnes Voshodi programm aastatel 1964–1965, millega lennutati suuremad, kahe- ja kolmemehelised kapslid ning kasutati võimsamat raketti.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Asif. A. Siddiqi (2000). Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945-1974. NASA. SP-2000-4408. Part 1 (page 1-500), Part 2 (page 501-1011).
- Colin Burgess, Rex Hall (2. juuni 2010). The first Soviet cosmonaut team: their lives, legacy, and historical impact. Praxis. Lk 356. ISBN 978-0-387-84823-5.
- Rex Hall, David Shayler (18. mai 2001). The rocket men: Vostok & Voskhod, the first Soviet manned spaceflights. Springer. Lk 350. ISBN 1-85233-391-X.